Riigikohus rahuldas MTÜ Päraküla seltsi kaebused ning tunnistas Pärnumaal kahele rohevõrgustiku tuumalas asuvale kinnistule antud Keskkonnaameti automaatraieload õigusvastaseks. Seltsi kohtus esindanud advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman tõdeb, et tegemist on rohevõrgustike kaitse mõttes teedrajava kohtuotsusega. Samuti peaks tehtud otsus tooma kaasa olulisi muudatusi Keskkonnaameti töös ja mõtlemises.

Lopmani sõnul oli vaidluse all põhimõtteline küsimus, kas intensiivse raie süsteemitu lubamine pikema aja jooksul kõrge elurikkusega maa-alal on tegelikkuses kooskõlas rohevõrgustiku olemuse ja mõttega. Keskkonnaameti praktikas ei ole seni metsateatiste menetlemisel rohevõrgustiku säilitamist ega sidusust kui iseseisvat väärtust oluliseks peetud, välja arvatud juhul, kui selleks olid vastavas asukohas sõnastatud väga detailsed reeglid. 

„Igasugune laiem rohevõrgustiku mõtte ja eesmärgi hindamine ja kaalumine olid seni välistatud, kui puudusid detailsed keelud ja käsud. Tehtud otsusega peaks senine olukord muutuma. Õiguskord on väärtuskord, mitte juhuslike lausete kogum ehk rohevõrgustiku mõttega ei saa olla kooskõlas selle hävitamine,“ selgitas kohtus kaebajaid esindanud vandeadvokaat.

Samuti oli vaidluse all küsimus, kas metsateatiste väljastamine sekunditega läbi automaatse süsteemi on õiguspärane. Riigikohtu otsuse tulemusel ei saa varasemal moel jätkata – metsateatisi ei saa ega pea andma sekunditega. 

„Riigikohtu otsusest lähtub veel, et Keskkonnaameti automaatsüsteem ei suuda tuvastada olulisi asjaolusid ehk automaatotsuste aluseks olevad algoritmid olid puudulikud,“ selgitas Lopman. Päraküla seltsi poolt vaidlustatud raielubade puhul ei hinnanud automaatsüsteem, kas raie lubamisel on koos teiste mõjudega tagatud rohevõrgustiku säilimine, toimimine, terviklikkus ja sidusus. 

Edaspidi tuleb Lopmani sõnul metsateatise menetlemisel eeldada loogiliselt, et ükski maa-ala ei ole mõttetult hõlmatud rohevõrgustikuga. Samuti võivad Riigikohtu hinnangul metsateatise registreerimist mõjutavad rohevõrgustikuga seotud normid sisalduda veel teistes õigusaktides peale üldplaneeringu.

„Kui üldplaneeringus selgesõnaline kitsendus puudub, siis ei tähenda see veel, et rohkem looduse säilitamise peale mõelda ei tohi ega saa. Vastupidi, Riigikohus selgitas, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral.“

Samuti täpsustas Riigikohus keskkonnaühenduste kaasamise küsimust metsateatiste menetlustes. Kohus asus seisukohale, et keskkonnaühendustel peab olema tegelik võimalus saada infot juba enne raieks õiguse andmist ning Keskkonnaamet peaks rohevõrgustikku puudutava metsateatise kohta seisukohtade esitamiseks võimaldama ühenädalase või kümnepäevase tähtaja. „See on oluline muudatus. Senise praktika järgi kaasati isikud alles vaide- või kohtumenetluses, mis sageli tähendas kaasamist pärast raie toimumist,“ lisas Lopman.

Riigikohtu sõnul oleks keskkonnaühenduste kaebeõigus illusoorne, kui keskkonnaühendustel poleks metsateatisest praktiliselt võimalik teada saada enne selle registreerimist. Riigikohtu sõnul ei too kontrollimise ja kaasamise kohustus metsateatiste menetluses edaspidi kaasa intensiivset põhiõiguste piirangut, vaid lükkab raie üksnes mõnevõrra edasi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta