Euroopa maksumaksjate, sealhulgas ka eestlaste, raha on seemneks paljudele keskkonnakahjulikele projektidele. Nimelt on Eesti üks Euroopa Investeerimispanga (European Investment Bank – EIB) osanikest, toetades arenguprojekte üle kogu maailma.
Euroopa Investeerimispank (EIB( on Euroopa Liidu mittetulunduslik finantsinstitutsioon ehk teisisõnu multilateraalne arengupank, mille osanike hulka kuuluvateks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Panga peaeesmärgiks on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine ning säästvasse, konkurentsivõimelisse ja turvalisse energeetika arengusse panustamine.
EIB töötab üldiste ELi väliskoostöö ja arengupoliitika põhimõtete alustel. Panga eesmärk on anda laene eeskätt avalikku huvi teenivatele projektidele, nagu mis hõlmavad näiteks maanteede ehitamist, elektriliinide rekonstrueerimist või terviseteenuste arendamist.
Tavaliselt on erainvestoritel selliste projektide vastu vähe tavaliselt huvi. Kuid ELi liikmesriikide osalus võimaldab aga Euroopa Investeerimispangal anda väga soodsa krediidiriski reitinguga laene ka neile projektidele, mis erainvestorites huvi ei tekita ja kuhu erarahastajad ressursse paigutada ei soovi.
Projektide rahastamiseks laenab EIB raha liikmesriikidelt ja rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt. Põhimõtteliselt tagab panga poolt antud laene ELi liikmesriikide maksumaksjate raha.
Teoreetiliselt tahavad nii EIB kui ka EL aidata kaasa kliimamuutuste peatamisele ning jätkusuutliku arengu tagamisele Euroopas ja ka mujal maailmas. Ent praktikas on panga tegevusel energeetika ja transpordi sektoris tihtipeale nii keskkonnale kui ka kohalikule kogukonnale negatiivsed tagajärjed.
Omades isegi Maailmapangast (World Bank) suuremat laenuportfooliot, mis 2014. aastal ulatus 77 miljardi euroni, on Euroopa Investeermispangal arengurahastuses oluline roll kanda. Sellele vaatamata eirab pank, mille töötajaskonnast ei piisa projektide tõhusaks jälgimiseks, investeeringute puhul sageli nende võimalikke keskkonnakahjusid, keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, ei ole piisavalt läbipaistev ning panga töötajaskond on liiga väike, et tõhusalt projekte jälgida, rääkimata finantsotsuste läbipaistvuse suurendamisest.
Paljud keskkonnaorganisatsioonid ja kodanikuühendused (Bankwatch, Bretton Woods Project, Eurodad, Greenpeace, Counter Balance jt) on aastaid jälginud EIBi tegevust, välja toonud välja kitsaskohti ning teinud ka parandusettepanekuid panga juhtimises ja tööviisidega seotud parandusettepanekuids. Nende organisatsioonide suureks töövõiduks oli 2013. aastal Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu otsus lõpetada kivisöe projektide rahastus.
Probleemseid projekte, millele tuleks üldsuse tähelepanu tõmmata, on aga veel palju. Näiteks andis Euroopa Investeerimispank 2005. aastal ettevõttele Mopani Copper Mine 48 miljonit eurot laenu, et tõhustada Zambia vasekaevanduse tööd.
Projekti laiem eesmärk oli arendada Mufulira regioonis majandustegevust, vähendada vaesust, tagada tööhõive ning vähendada langetada õhusaastet kaevanduse ümbruses. Kuus aastat hiljem selgus, et Mopani Copper Mine tegeles maksupettustega, jättes maksmata üle kümne miljoni dollari kohalikke makse. Töötingimused tehases olid halvenenud ning vaesus tõusis vaesuse määr.
Kuigi õhusaaste näitajad olid mõnevõrra paranenud, jäid need ikkagi 72 korda lubatust kõrgemaks. Lisaks sellele kasutas ettevõte aastatel 2005 – -2008 aastani happelisi lahuseid vase eraldamiseks.
Hape jõudis läbi pinnase põhjavette, mürgitades üle 700 inimese. Kui juhtunu jõudis avalikuks tuli, peatas Euroopa Investeerimispank EIB kõik laenud Mopani Copper Mine’i emafirmale Glencore Xstrata AS (alates 2013. aastast Glencore AS). Keskkonnaorganisatsioonid ja, kodanikuühedused nõudsid pangalt avalikku aruannet toimuva toimunu kohta. Seda pole tänaseni avaldatud ja ning ilmselt ei avaldatagi.
See on üks eredamaid näiteid sellest, kuidas Euroopa Investeerimispank ei ole alati võimeline hindama rahastatavate projektide keskkonnakahjulikkust ja sotsiaalseid mõjusid. Peale selle on pank avaliku institutsioonina praktiliselt läbipaistmatu ning väldib informatsiooni avaldamist.
Praegusel kujul on Euroopa Investeerimispank EIBi kui arengupanga tegevu pigem kahju tekitav kui arengut toetav institutsioon. Tuleks meeles pidada, et tegu on institutsiooniga, mis saab toimida just eelkõige tänu Euroopa Liidu liikmesriikide maksurahale.
Allikad ja lisamaterjalid:
http://www.counter-balance.org/mopani-copper-mine-zambia/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
