Põllumajandusministeerium koondas olulisema toidumärgistust puudutava informatsiooni eraldi veebilehele www.toidumärgistus.ee. Veebileht annab infot märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta. Veebileht on tõlgitud ka vene keelde.

„Veebilehelt saab tarbija teada, millist infot ta peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad tegelikult peituda erinevate tootenimetuste taga,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Põllumajandusministeeriumi tellitud toidumärgistuse alasest uuringust selgus, et kuigi suur osa tarbijaist otsib toidu pakendeilt infot valikute tegemisel, on märgistust keeruline mõista. Seepärast on tarbijad sageli eksitatavad nii toidu koostise kui päritolu suhtes. Mõne tarbijagrupi puhul on ka huvi toidumärgistuse vastu üldiselt väike.

Asekantsler Kevvai arvates peaksid tarbijad kindlasti rohkem tundma huvi erinevate toitude koostise vastu. „See on eelkõige oluline tervisliku ja tasakaalustatud toitumise seisukohalt, et tarbijad pööraksid tähelepanu toidu koostisele ning toitumisalasele teabele,“ toob Kevvai näite. „Aga ka toiduohutuse küsimus, kui me räägime toiduallergeenide märgistamisest pakendil  või mõistete nagu „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ õigest mõistmisest.“

Alates 2014. aasta 13. detsembrist jõustusid üle Euroopa uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati minimaalne kirjasuurus, selgemalt peab esitama teavet allergeenide kohta. Viimati jõustusid Eestis 1. aprillil nõuded pakendamata toidu, sh toitlustusasutustes pakutava toidu puhul teabe esitamise ning liha päritolu märgistamise kohta. Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast.

Vaata lisaks Maablogist

Toomas Kevvai: Õigus teada… toidust

Külli Johanson: Mis muutub toidumärgistuses?