Vello Kivi veab üksinda oma kodust töötades MTÜ-d Tehnikaringlus, mis tegeleb elektrooniliste seadmete, eelkõige arvutite, taastöötlemisega ning nende heategevuse korras abivajajatele jagamisega.

Mees võitleb selle eest, et internet jõuaks igasse kodusse ning loodab peagi vabatahtlike abil laieneda igasse Eesti maakonda. Hetkel on käimas ka MTÜ Tehnikaringluse kevadkampaania, mille käigus kogutakse kokku vedelema jäänud elektroonikatooted, millele antakse uus elu.

Bioneer.ee intervjuus kutsub Vello Kivi muuseas inimesi üles kaasa lööma, üksteist aitama  ning vabatahtlikuna kaasa lööma:

Kust tuli idee luua ühendus, mis nii öelda taastöötleb elektroonilisi seadmeid?

Mõte tuli sellest, et olen ise elus raskusi läbi elanud ja tean, mida interneti ja arvuti puudumine tänapäeval tähendab. Miks siis ka mitte arvutid, televiisorid, raadiod ja muud elektroonikatooted taaskasutusse võtta, osa utiliseerimisele minevatest seadmetest on ju tegelikult täiesti korras. Kas siis tõesti oleme juba nii rikkad, et lubame endale sellist raiskamist.

Mis on teie peamised eesmärgid?

Muuta interneti jõudmine igasse kodusse, iga inimeseni. Plaan on laieneda üle Eesti ja luua igasse maakonda vabatahtlikest väikesed meeskonnad, kes suudavad iseseisvalt ja tasu võtmata või sümboolse tasu eest aidata seal elavaid inimesi.

Kui kaua olete seniseks tegutsenud?

Oleme tegutsenud alates 2009. aasta novembrist, millal sai kinnitatud põhikiri.

Millised on senise tegevuse tulemused?

Tulemused ei ole minu jaoks rahuldavad. Oleme suutnud selle ajaga inimesi aidata 26 arvutikomplektiga. Tahtmine oleks aga 360 arvutikomplekti aastaga. See teeks iga päeva kohta ühe heateo. Kuna hetkel tegutsen üksinda ja ilma sissetulekuta, siis lihtsalt ei ole enamaks võimalusi. Siin näengi võimalust vabatahtlikel kaasa lüüa. Enam abi vajame transpordi ja tehnika soetamise osas, samuti oleks vaja rahastust.

Kust saate varuosad ja seadmed, mida on võimalik uuele elule äratada?

Kõige esimesed kuus arvutikasti saime Bit-Boardilt. Järgmised tuli eraisikute ja sõprade käest. Eelmise aasta lõpus  aga saime Tartu KHK-st 100 kasutamiskõlbliku monitori, juhtmeid, klahve ja hiiri. Lootus on sealt saada ka mõned arvutikastid. Pidevalt otsime uusi kontakte ja soov oleks saada need jäätmejaamade näol, sest siis ei segaks meie tegevus juba olemasolevat jäätmesüsteemi. Väga palju saavad aidata just eraisikud ja arvuteid rentivad firmad. Kui arvuti lakkab töötamast siis ei tarvitse olla seal ju kõik detailid vigased, enamuse saab ju võtta uusti kasutusse. Seda peaksid ka tavakasutajad teadma.

Millised osad ja seadmed üldse teile sobivad, mida võtate vastu ja saate kasutada?

Kuna tegutsen oma kodustes ruumides, siis ei saa paraku kõike pakutavat vastu võtta. Aga väga oodatud on arvutikastid, milles on midagi veel sees. Enamasti võetakse sealt kõvakettad välja – nendest on hetkel suur puudus. Sobivad ka üksikud arvutite emaplaadid, mälud, protsessorid ja muud lisaseadmed. Ka LCD monitorid, isegi rikkega, sest saame need remontida ja mõned sobiksid varuosadeks. Võib pakkuda kogu elektroonikaga seotud tehnikat, isegi Nõukogude liidu aegset lampelektroonikat, elektroonilisi muusikariistu. Plaan on hakata remontima ka väiksemaid elektrilisi tööriistu ja kodutehnikat, nii et ka neid võib pakkuda. Aga kindlasti palume eelnevalt helistada  ja kokku leppida. Ei ole huvitatud kineskoopteleritest ja eriti suurest tehnikast.

Kui palju inimesed teist teavad?

Seda ei oska ütelda. Ega vist eriti palju meist ei teata. Ainus pikem info oli Tartu Ekspressis. Me ei ole teinud reklaami rahapuudusel ja kui hakkab liiga palju tehnikat tulema ei suudaks ma enam üksinda toime tulla.

Kui palju tavainimesed ise teile oma üleliigseks muutunud aparaate toovad? Miks see Teie arvates nii on?

Ei tooda eriti. Aga eks põhjus ongi reklaamis, sest meid ei tunta veel.

Kuivõrd teete koostööd firmade ja teiste ühendustega?

Oleme sõlminud lepingu ohtlike jäätmeid, ka elektroonikajäätmeid koguva firmaga Epler&Lorenz, sinna saame viia üleliigsed, rikkega eletroonikadetailid. Koostööd teeme ka MTÜ-ga  Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus ning Tartu Ärinõuandla on olnud suureks abiks koolituste osas. Tartu Linnavalitsus ja Tartu Maavanem on ka meie tegemistest saanud ülevaate. Abivajajate suhtes on koostöö ka sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega tulnud vajalikuks. Ja kindlasti eespool mainitud Tartu KHK ja Bit-Board, kellelt oleme  saanud põhilise stardiabi tehnikaalal.

Kuidas oma tegevust rahastate/elus hoiate?

Hea küsimus... Raha lihtsalt ei ole.

Kes ja kuidas Teie parandatud ja taastatud elektroonikaseadmeid saavad? Kuidas Te abivajajaid leiate?

Esimesed kontaktid otsisin ise internetist. Nüüdseks olen saatnud infokirjad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele. Sealt saadud info alusel me arvutid ka üle anname. Kas siis inimene tuleb ise meie juurde või saadame arvutikomplekti sotsiaaltöötajaga kohale.

Kas Te parandate aparaate ka müügiks?

Seni ei ole seda veel teinud ja ei tahaks ka teha, see ei ole meile esmatähtis. Aga kui kusagilt rahastust ei tule, projektid jäävad negatiivseks ja tehnikat hakkab üle jääma, siis tuleb seda teemat tõsiselt kaaluda.

Milline on olnud senine tagasiside?

Positiivseid hinnanguid on olnud palju. Tänan selle eest kõiki, kes seda teinud on.

Kuivõrd olete ise senise tegevuse ja tulemustega rahul?

Alati saaks rohkem ja paremini teha. Ootan inimeste poolt suuremat aktiivsust.

Kas Teie hinnangul on elektrooniliste seadmete ja kahjulike jäätmete hulk Eestis suur?

Ma ei pea elektroonikaseadmeid kohe kahjulikeks. Selleks nad muutuvad siis, kui need jäetakse loodusesse vedelema. Seni kuni neid hoitakse kodus laual, kapis või kus iganes kuivas kohas, on nad siiski elektroonikatooted. Kui palju neid on, on raske ütelda. Kindlasti aga on neid kodudes vedelemas, kusagil pööningul, kuuris, kapinurgas.

Mida teeb MTÜ Tehnikaringlus selleks ära, et seda olukorda parandada?

Proovime end usinamalt reklaamida ja tõhusamalt inimesi teavitada, et üleliigset tehnikat ei ole vaja kodus hoida. See vananeb liiga kiiresti. Eriti IT-tehnika. Iga päev toodetakse uusi ja uusi senistest paremaid, kiiremaid  arvuteid. Aidake siis neid, kellel ei ole võimalust end ise aidata.

Mis võiks veel paremini olla? Kuhu areneda?

Inimestel võiks olla soov rohkem aidata üksteist ja kaasa aidata heategevuslikes ettevõtmistes, ka vabatahtlikuna. Alati ei ole ju tähtis raha. Mina pean tähtsamaks usaldust ja ausust, kuigi tõsi ta on, ilma rahata ei saa me tänapäeval hakkama.

Areneda on veel palju, luua uusi sidemeid, leida uusi koostööpartnereid, aidata abivajajaid. Kindlasti on ka Teil mingeid ideid, kuhu ja kuidas areneda. Saatke need meile, koos saame kindlasti kõik paremini tehtud.

Lisainfo MTÜ Tehnikaringluse kodulehelt ja Facebookist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta