Veedame suure osa oma päevast tööl ja kulutame seal ka hulga vaimset ning füüsilist energiat. Täna toob Bioneer lugejateni kuus nippi, kuidas tööl positiivsete algatustega vaimset energiat genereerida ning füüsilist energiat kokku hoida.
- Ettevõtlus
- Martin Eek, www.bioneer.ee
- 15. november 2010
- Foto: Pixabay
Autoga tööle – ega ometi üksi?
Kolm autot neljast veavad hommikuse tipptunni ajal tööle ainult ühte-kahte inimest. Lisaks liikluse ja autojuhi närvide koormamisele raisatakse sel kombel ka hulga kütust ja raha. Kõige keskkonnasõbralikum oleks tööle minna jala, jalgratta või ühistranspordiga, kuid kui töökoht asub kaugel, linnas pole rattateid või bussiajad ei klapi, siis võivad need variandid välja langeda. On veel üks hea võimalus: jaga oma autot! Auto jagamine kolleegidega osutub tihti väga lõbusaks ja kindlasti on see efektiivsem, kui mitme pooltühja autoga tööle vuramine. Kuidas aga teha nii, et tegemist ei oleks pelgalt ühekordse üritusega?
Üks võimalus on teha ühine töölesõit osaks firma töökultuurist. Postiloendi, intraneti või teadetahvli abiga saab koostada andmebaasi inimestest, kes elavad samas piirkonnas ja kes saaksid üksteisega ühendust võtta ning koos tööle sõita; lisaks võib proovida mõnda veebipõhist lahendust. Loomulikult ei pea piirduma ainult oma kontori töötajatega, vaid võib projekti kaasata ka üleaedsed. Efektiivse transpordikasutuse motiveerimiseks võib tööandja pakkuda jagajatele näiteks eelistingimustel parkimiskohta. Lisaks ressursisäästule suurendab selline „ühistransport“ töötajate sidusust ning kasvatab nende sotsiaalset kapitali.
Sõbrune taimedega
Toataimedel on Sinu töökeskkonna kujundamisel eluliselt tähtis roll. Töölaual elutsev taim pole seal ainult silmailu pakkumiseks – see on ka looduslik filter, mis imeb endasse õhus leiduvad saasteained ning taastab samal ajal hapnikuvarud. Samuti aitab taim reguleerida õhuniiskust ja –temperatuuri.
Toataimed kaitsevad Sind ka erinevate haigustekitajate eest. Uuringud näitavad, et toataimede olemasolu vähendab märgatavalt üleväsimuse tekkimist ning võimalust jääda külmetushaigustesse. Lisaks annavad taimed positiivse efekti stressiga võitlemisel – rohelusest on kindlasti abi, kui Sind järjekordse telefonikõne ajal ootele pannakse.
Kohtu virtuaalselt
Äris on ülimalt oluline, et esimene kohtumine olulise kliendiga, lepingute sõlmimine ja eluliselt tähtsate küsimuste otsustamine toimuks näost näkku suhtluses. Paljudel teistel juhtudel on aga füüsiline kokkusaamine pigem luksus kui otsene vajadus. Virtuaalsed kohtumised nagu tele-, video- ja veebikonverents võivad eesmärki täpselt sama edukalt täita ja kulutavad vaid murdosa ajast, rahast ja energiast, mis muidu kuluks koosolekutele kohale sõitmiseks. Vastav tehnoloogia ei ole enam hirmkallis ja eksootiline – tegelikult võib lihtsamad veebikonverentsid isegi tasuta korraldada. Samuti ei pea seadmeid alati välja ostma, vaid võib neid rentida.
Videokonverents ei pea piirduma ainult kahe osapoole vahelise suhtlusega, vajadusel võib tekitada sideseansi ka rohkemate punktide vahel. Võimalusi on väga palju – kuni auditooriumlahendusteni välja. Videokonverentsi võimalustega tutvumiseks soovitame spetsialistide poole pöörduda. Nende abiga saad kindlaks teha, millised seadmed Sinu kontori vajadustega kõige paremini sobivad. Alustada võiksid näiteks oma ettevõtte sideteenuse haldajast – küsi, kas ta pakub vastavaid lahendusi ja millistel tingimustel neid osta või rentida saab.
Paber ei kasva puu otsas
Paber moodustab kuni 70% tüüpilise kontori jäätmetest ja selle valmistamiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat. Lihtsad võtted paberjäätmete vähendamiseks võivad märgatavalt vähendada Sinu kontori prügiarvet ja ökoloogilist jalajälge, paberi ostmisele kuluvast rahakulust rääkimata.
Kasuta paberi mõlemat poolt. Kui Su töölaual on veel ruumi, siis pane sinna karp, kuhu saad koguda kõiksugu äraviskamiseks mõeldud pabereid, millele on prinditud vaid ühele poole. Neid saad kasutada märkmete tegemiseks, enda tarbeks printides või faksiaparaadis. Samas jälgi kindlasti, et konfidentsiaalsed materjalid „sodikasti“ ei satuks.
Enne printimist vorminda dokumendid selliselt, et viimased read ei satuks järgmisele lehele ning loe tekst hoolikalt läbi – nii väldid võimalikke vigu ja sama asja mitmekordset printimist. Kui sul on korralik monitor, mis silmi ei väsita, siis loe tekste arvutist ja edasta kirjutisi elektroonselt – nii kasutad vähem paberit ja säästad loodust.
Hangi oma töölaua kõrvale paberikorv ning viska sinna ainult paberjäätmeid. Julgusta ka kolleege õunasüdameid ning kohvipuru paberist lahus hoidma.
Pane arvuti magama
Iganenud linnalegendid väidavad, et iga shut down vähendab su arvuti eluiga. Tegelikult on tõde pigem vastupidine – näiteks kõvaketaste eluiga mõõdetakse tundides ja kui sa jätad oma arvuti pärast tööpäeva lõppu tööle (ja ei kasuta isegi sleep mode’i), lüheneb kõvaketta tööiga kuni kolm korda.
Jättes arvutid pidevalt terveks ööpäevaks tööle, kasutab keskmine tööarvuti aastas üle 350 kWh elektrienergiat.* Eesti tingimustes tuleb selleks ahju ajada üle 400 kilogrammi põlevkivi, õhku paisata pea sama palju süsinikdioksiidi ning kergendada rahakotti kuni poole tuhande krooni võrra. Kui aga lülitad oma arvuti tööpäeva lõpus välja, võid kõik eelnimetatud arvud kolmega jagada ning energeetilisi ja rahalisi ressursse kokku hoida. Saja arvutiga ettevõttes on reaalne rahaline sääst ligi 30 000 krooni aastas! Sääst on veelgi ulatuslikum, kui lülitad ööseks ja nädalavahetuseks välja ka muu kontoritehnika.
Kui paar lisandunud nupuvajutust päeva jooksul tundub liig, siis võib oma pilgu suunata spetsiaalsetele programmidele, mis arvuti Sulle sobival ajal sisse ja välja lülitavad. Samuti saab sellise tarkvara abil anda kõigile võrgus olevatele arvutitele korralduse öisteks tarkvarauuendusteks „üles ärgata“ ja seejärel end jälle välja lülitada. Kui Sinu kontoris sellist tarkvara veel ei kasutata, siis uuri IT-poistelt lisa ja räägi ülemusele kopsakast säästuvõimalusest!
On ülimalt tõenäoline, et kõigi koosolekute, lõuna- ja kohvipauside peale kokku tekib Sul tööpäeva jooksul mitu tundi, mil Sa oma arvutit tegelikult ei kasuta. Pannes arvuti „magama“ (sleep), kasutab see kõigest 5% elektrienergiast võrreldes täiskoormusel töötamisega. Kui see tööks vajalike programmide tööd ei häiri, siis võid süsteemi seadistustes anda arvutile korralduse pärast kümmet tegevusetut minutit monitori ja kõvaketta välja lülitada. Täpsemate juhiste saamiseks pöördu julgelt IT-meeste poole. Tööpäeva lõppedes lülita aga arvuti täielikult välja.
Kui leiad, et ka Sinu töökohas saaks midagi positiivse muutuse jaoks ära teha, siis ära jäta ideid pelgalt enda teada – räägi neist ka kolleegidele ja püüdke leida keskkonnasõbralikud lahendused, mis aitaks ühiselt positiivset energiat genereerida.
*Arvutuste aluseks on Energy Stari energiakalkulaator.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta