Viking Line jätkab Läänemere piirkonna keskkonnatöö pikaajalist toetamist rahaliste annetustega keskkonnaorganisatsioonile Pidä Saaristo Siistinä, Helsingi ülikooli Tvärminne bioloogiajaamale ja John Nurmineni fondile. Annetatav raha tuleb laevadel kilekottide müügist.
 

„Läänemere kaitse on meie südameasi, sest laevafirma on saarestiku juurtega ja laevad liiguvad iga päev saarte vahel. Oleme pikki aastaid teinud koostööd Läänemere uuringuid edendavate organisatsioonidega, kes tegutsevad ainulaadse merelooduse kaitseks. Meie ühine tahe on hoida meri ja saarestik elujõulise ning mitmekesisena järgmistele põlvkondadele,“ ütleb Viking Line’i jätkusuutlikkuse juht Dani Lindberg.

Helsingi ülikooli juurde kuuluv Tvärminne bioloogiajaam on Soome suurim Läänemere uurimisjaam. Muu hulgas uuritakse seal ranniku elurikkuse seoseid kliimamuutustega.

„Oleme tänulikud, et Viking Line on mitu aastat meie teadustegevust toetanud. Peaaegu kogu meie teadustööd rahastatakse väljastpoolt ning pikaajalised partnerlussuhted on meile üliolulised. Viimase annetuse toel jätkame rannikuobservatooriumi Monicoast arendamist,“ ütleb Tvärminne jaama teaduskoordinaator Joanna Norkko.

Viking Line’i annetatud raha on Tvärminnes varem kasutatud näiteks uuringutega tegelevate teadlaste palkamiseks. Lisaks on uurimisjaam Viking Line’i laevadele koostanud lastele mõeldud mereuuringute programmi ja veealust maailma kujutavad fotonäitused.

Läänemere kaitse on oluline osa Viking Line’i vastutustööst, mille juured ulatuvad 1980. aastatesse. Sihipärase keskkonnatöö mõju avaldub näiteks selles, et Viking Line’i laevastiku süsihappegaasi heitkogused meremiili kohta on alates 2008. aastast vähenenud 30 protsenti.

„Soovime jätkuvalt tugevdada oma positsiooni vastutustundliku laevanduse teerajajana, mistõttu peame pidevalt oma latti tõstma. Tehes koostööd Läänemerd kaitsvate organisatsioonidega, saame vahetada arvamusi, õppida uusi asju ja ammutada ideid. Mida rohkem osapooli töötab puhtama Läänemere nimel, seda suurem on meie töö tulemuslikkus,“ ütleb Dani Lindberg.

Viking Line toetab neid keskkonnaorganisatsioone

Pidä Saaristo Siistinä ry
Soome keskkonnaorganisatsioon, mis asutati 1969. aastal ning on suunatud laevaomanikele ja kõigile Soome veeteedel liiklejatele. Ühingu tegevus on suunatud Soome merealade ja siseveekogude, randade ja saarestiku puhtana hoidmisele.

Helsingi Ülikool: Tvärminne bioloogiajaam
Tvärminne bioloogiajaam on Soome lahe suudmes asuv mereuuringute jaam, kus ranniku-uuringuid on tehtud üle 120 aasta. See on üks kolmest Helsingi Ülikooli bio- ja keskkonnateaduste teaduskonnale kuuluvast bioloogilisest uurimisjaamast. 

John Nurmineni fond
1992. aastal asutatud fondi eesmärk on päästa Läänemeri ja selle kultuuripärand tulevastele põlvkondadele. Sihtasutuse projektid parandavad Läänemere seisundit konkreetsete meetmetega, mis vähendavad nii merekoormust kui ka keskkonnariske. John Nurmineni fond on käivitanud 40 keskkonnaprojekti, millest 34 on lõpetatud.

Viking Line’i keskkonnakaitse teekond

1980ndad
• Viking Line loobub laevapõhjadel mürgise värvi kasutamisest ja sukeldujad hakkavad laevapõhju mehaaniliselt puhastama.
• Laevad hakkavad jäätmeid taaskasutama.
• Stockholmis võetakse kasutusele esimene maismaal baseeruv elektrivõrk. Tänapäeval varustatakse laevu kaldaelektriga ka Helsingis, Mariehamnis ja Tallinnas.

1990-ndad
• CO2 heitkogused vähenevad tänu üleminekule madala väävlisisaldusega kütusele.
• Laevade reovett hakatakse puhastama kaldal.
• Külma merevett hakatakse kasutama laevade ventilatsiooniõhu jahutamiseks ning heitgaaside energiat ventilatsiooniõhu soojendamiseks.

2000-ndad
• Viking Line on maailma esimene laevafirma, mis kasutab CO2 heitkoguste vähendamiseks tehnoloogiat, mis alandab laevamootorite töötemperatuuri jaheda merevee abil.
• Viking Cinderella CO2 heitkogused vähenevad tänu katalüsaatorite kasutuselevõtule.
• Viking XPRS on esimene laev, kus hakatakse biojäätmeid taaskasutama.

2010ndad
• Uus Viking Grace töötab täielikult väävlivabal maagaasil. Kliimanutikas laev vähendab väävli ja tahkete osakeste heitkoguseid 85% ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid 15% võrreldes naftagaasil töötava laevaga.
• Rootorpurje katsetamine teeb Viking Grace'ist esimese hübriidlaeva, mis kasutab nii veeldatud maagaasi kui ka tuuleenergiat. Laevale on paigaldatud energia taaskasutussüsteem, mis muudab jäätmesoojuse elektrienergiaks.

2020ndad
• Viking Gabriellale ja Viking XPRSile paigaldatakse vooluregulaatorid, mis vähendavad kütusekulu ja CO2 heitkoguseid.
• Uue laeva Viking Glory mootorid võimaldavad optimeerida kütusekulu ega tekita väävliheitmeid.
• Tänu Azipodi sõukruvisüsteemile on lihtsam Viking Gloryt sadamas pöörata ning laeva manööverdamiseks kulub vähem aega ja kütust. Laeva kere disain vähendab nii lainete teket kui ka kütusekulu.
• Viking Glory on ka teerajaja LNG jahutusjäätmete kasutamisel. Energiatagastussüsteem toodab tervelt 40% laeva reisijafunktsioonide jaoks vajalikust elektrienergiast.
• Viking Glory tühjades kajutites kustuvad automaatselt tuled ning konditsioneer ja küte keeratakse maha.
• Viking Line hakkab pakkuma Viking Glory ja Viking Grace'i reisijatele võimalust osta biogaasi, et kompenseerida oma reisi CO2 heitkoguseid ja seeläbi vähendada reisi heitkoguseid kuni 90%.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta