Senised ja tulevased hiiesõbrad on oodatud eeloleval nädalavahetusel 7. -8.06. Lääne-Virumaa Viru-Nigula valla Samma küla Tammealuse hiie taassünni 25. aastapäevale pühendatud sündmustele.

Laupäeva hommikul kell 6 tutvustab looduseuurija Lauri Lutsar Eestimaa Looduse Fondist hiie loodusväärtusi. Kell 11.00 toimub Tammealusel hiiepäevade avamine ning järgneb pärimusretk “Lähme, hellad, hiisi mööda”.

14.00 algab Viru-Nigula rahvamajas pidulik koosviibimine, kus meenutatakse Tammealuse taassündi ning kõneldakse hiie tähendusest tänases päevas.

Esinevad Vasta koolilapsed, Viru-Nigula rahvamuusikud ning Aruküla meestelaulu rühm LÜÜ-TÜRR. 16.30 näidatakse rahvamajas 1990. aasta ETV Viljaveski saadet hiiepäevast. Järgneb 2013. a valminud Rein Marani film Hiite lummus.

Kell 19 algav pärimustantsude õhtu toimub ilusa ilma korral Tammealusel ja vihmaga Viru-Nigula rahvamajas. Jaan Sarv, Kadri Lepasson, Andrii Vytvytskyi mängivad lõõtspilli ja kannelt ning õpetavad pärimustantse.

Pühapäeval peetakse Tammealusel suvisteid, mis on Virumaale omaselt munapüha, avatuks lauldakse ka kiigeaeg. Hommikul värvitakse hiies lõkkeplatsil kaselehtedega mune ja tehakse muid ettevalmistusi hiiepühaks.

Keskpäeval öeldakse tamme juures maajumalatele palveid ning süüakse lõunat. Järgneb munaveeretusmäng. Kiigelaule õpetavad Kai Tingase laulunaised Vihulast.

Viru-Nigula koduloomuuseumis on kuni 30.06. avatud fotonäitus looduslikest pühapaikadest. Näitus on 7.06. avatud kl 11 - 14, muul ajal kokkuleppel tel 53305730. Aastapäeva puhul on ilmunud Tammealuse hiie seinakalender ning hiie väravasse paigutatakse uus teabestend.

Hiiepühal toimuvat jäädvustab Rein Maran oma uue dokumentaalfilmi Suvisted Tammealusel jaoks. Sündmusi võtab üles ka sarja Eesti lood filmirühm.

Korraldajad: Maausuliste Viru Koda, Maavalla koda, Viru-Nigula vald ning Viru-Nigula hariduse selts. Toetavad Leader ning Hiite Maja sihtasutus.

Tänavu kevadel möödub Tammealuse hiie taassünnist veerandsada aastat. 1989. aastal kohalike seltside ja rahvajuhtide eestvedamisel põline kihelkondlik hiiepaik heakorrastati ning seal hakkasid taas toimuma pärimuskultuuri ja eestlust väärtustavad rahvakogunemised.

Tammealusel toimunud sündmused ja arutelud on oluliselt mõjutanud tänase Eesti hiiekultuuri ning andnud algtõuke muu hulgas riiklikule looduslike pühapaikade arengukavale. Eesti on ainus riik maailmas, kus on koostatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava.

2008. aastal liitus Eesti Rahvusvahelise Looduskaitseliidu resolutsiooniga, mille kohaselt hiisi käsitletakse inimkonna vanimate looduskaitsealadena ning hoitakse põlisrahva tavasid järgides.

Sarnased artiklid