Saaremaad ja Muhumaad ühendava Väikese väina kaheks jagamise lugu sai alguse juba 1636. aasta veebruaris, kui tollal vaid 9-aastane Rootsi kuninganna Kristiina (1) kirjutas alla ettekirjutusele, mis lõi Rootsi riikliku postiteenistuse (2). Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.

Madal veetase takistas kauba- ja postivedu

Orissaare ajaloo toimkonna blogi andmetel kirjutas 1669. aastal Soome päritolu kindralkuberner Gustav Kurck, et post peab käima iga nädal üle Suure väina Pärnusse ja tagasi. Posti vedamiseks kujunes ajapikku välja kaks liini: saarte vahel Orissaare-Vahtna ning Muhu ja mandri vahel Kuivastu-Virtsu (3).

Suure ja Väikese väina ületamiseks kasutasid postivedajad erinevaid aluseid, sh laiamõõtmelist purjelaeva, mida kohalikud kutsuvad uisuks (10). Lisaks postile veeti üle ka inimesi ja hobuvankreid. 1789. aastal tehti algust reisijateveoga postihobustel Kuressaare-Pärnu postmaanteel. 1855. aastal algas reisijatevedu Tallinn-Risti-Virtsu-Kuressaare postmaanteel (4).

Väikese väina madal veetase takistas suurte paatide kasutamist, mistõttu olid häiritud nii postiteenus kui kaubavahetus. Juba 1845. aasta Saaremaa maapäeval võeti arutuse alla väina ületamine, seitse aastat hiljem käidi välja idee ehitada tamm ja 1865. aastal jõuti kindla otsuseni. Kiiremat otsustamist takistas tammi oletatav hind 28 000 rubla (5).

Kuivastu parun raiskas raha

Vajadus parema postiteenuse järele oli põhjus, mis sobis ka riigivõimudele. Kaubavedu põhjendusena kasutada ei saanud, kuna Saaremaal toodeti liiga vähe kaupu. Riik toetas tammi ehitamist 14 250 rublaga juba aastal 1868, aga ehitusplaanidest kaugemale ei jõutud, kuna Kuivastu parun Buxhoeveden raiskas riigi antud raha ära.

1876. aastal Saaremaa maamarssaliks saanud Oskar von Ekesparrel võttis väinatammi teema riigivõimude ees uuesti üles. Teise katseni jõuti 18 aastat hiljem. 2. juulil 1894. aastal asetas tollane Liivimaa tsiviilkuberner ja Väikese väina tammiehituse komitee esimees Mihhail Aleksejevitš Zinovjev Orissaare lähedal Kinda laiu rannas tammile nurgakivi (3).

Kaks aastat varem, 1892. aastal alustati jäält Väikese väina tammi ehitamise geoloogilisi uuringuid. Lõplik projekt sai valmis alles 1895. aasta juulikuus, kui pool tammi juba valmis oli.

Venestaja ja sillaehitaja

Umbes 3,5-kilomeetrise tammi ehitus kestis kaks aastat. 20. veebruaril 1896 kirjutas ajaleht Saarlane, et tammitööl olevat üle 200 inimese. Tammi ehitamiseks lõhuti ära Muhu maalinna vallid. Kive võeti ka Maasi ordulinnuse ringmüürist (3). Kolme sülla (ehk siis umbes kuue ja poole meetri) laiuse tammi kahe meetri eest maksti meestele 50-60 rubla kullas. Selle raha eest võis osta neli head lüpsilehma või maksta renditalu aasta rendi (5).

Maasi ordulinnus 2013. aasta suvel. Pildistas Katrin Jõgisaar.

Muhu maalinn 2013. aastal. Pildistas Katrin Jõgisaar.

Muhu maalinna vallid 2013. aastal. Pildistas Katrin Jõgisaar.

Vahepeal jõudis Vene keiser Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne kuberner Zinovjev surra. Tema lesk ja Liivimaa uus kuberner Vladimir Surovtsev avasid tammi 1896. aasta 27. juulil ja nimetasid selle surnud kuberneri auks Zinovjevi (Sinowjewi) tammiks. Praegu tuntakse seda pigem Väinatammi nime all.

Kuberner Zinovjevi üks tuntumaid väljaütlemisi pärineb 1887. aastal Riia Läti Seltsile peetud kõnest: "...meie jaoks saavad eestlased ja lätlased kasulikuks ainult siis, kui neist saavad venelased." Kui poleks oleks olnud tammiehitust, mäletaksime vaid kuberneri venestamispoliitikat (11).

Valearvestused algusest peale

Esimesel kuul pärast tammi valmimist sai üle sõita tasuta. Siis kehtestati tammimaks: iga jalakäija pealt 5 kopikat, hobuse pealt 15 kopikat. Esimene auto sõitis üle tammi kümme aastat pärast selle avamist.

Kuigi alguses arvati, et tammi saab ehitada 28 000 rublaga, läks ehitus maksma 106 000 rubla (3).

Kohe alguses oli selge, et tamm sai liiga kitsas. Viie meetri laiuse sõiduala peal oli keeruline isegi hobuvankrikoormaga üksteisest mööda saada. Samuti hakkas tamm kohe vajuma. Talvel oli tamm pea läbitamatu - kõrgvesi käis tugeva tuulega üle ja seda kattev vedel savi muutis mülkaks. Kohe tuli alustada tammi remondi- ja laiendustöödega.

1922. aastal algas I maailmasõja ajal suletud hobu-postijaamade võrgu taastamine. Tööle rakendati Anseküla, Eikla, Haeska, Kihelkonna, Kuivastu, Kuressaare, Leisi, Masa, Muhu-Liiva, Mustjala, Orissaare, Torgu ja Uue-Löve postijaam.

1927. aastal avati postijaamapidajate A. Mihkelsi ja M. Kolgi eestvõttel Kuressaare-Orissaare-Kuivastu liinil regulaarne motoriseeritud posti- ja reisijatevedu (4).

1938. aasta kevadel hakkas üle tammi sõitma autobuss, tamm tuli ehitada veelgi laiemaks.

1960. aastal sai tamm asfaltkatte. Hiljem on seda üha enam laiendatud, tänaseks on tammitee 24 meetrit lai (5).

Tamm sundis kalureid soolasilku ostma

Kohe pärast tammi valmimist algasid ka esimesed kaebused, et tamm segab inimeste elu-olu. 1908. aasta 5. veebruaril kirjutas Päewaleht, et Uuemõisa ka Maasivalla rahvas kaebab vähenenud kalasaagi üle: „Endised kuulsad wäina äärsed kalarannad – Kõpu, Orisaare, Maasi all, Lubjaahu, Pullipanga ja mitmed teised olla endise kuulsuse ära kaotanud. Endised püüumehed, kellel ümber aasta mitmet seltsi kalu, wärskelt, soolatult ja kuiwatatult omal perega süüa ja ka teistele müüa oli, on nüüd püüdmise järele jätnud ja ostawad ise Muhumaalt tünnikaupa soolasilku.“ Kalamehed palusid tammile teha läbijooksukohad, et kalad hakkaksid jälle liikuma (6).

Ka 1919. aasta Meie Maa avaldab murekirja. „Kümmekond aastat tagasi, enne Sinowjewe tammi ehitamist Wäiksesse wäina, oli see rikas kaladest. Lase ainult püüs wette ja wõta wälja – kalu täis. Sellest ajast aga, kui Sinowjewi tamm ehitati, on kala nagu luuaga pühitud. Ei maksa püüseid leota, kalapoegadi ei saa,“ arvab kirjutaja. „Oleks waja ja tungiwalt tarwilik Wäikeses wäinas endiselt weejooks sünnitada. See oleks muidugi sel teel wõimalik, kui tammi sisse weejooksu kohad, trummid tehakse. Oli ka paari aasta eest mul sellest ka kellegi „asjatundjaga“, wõi kuidas seda isandat nimeta, juttu. See tõendas, et auke tammisse ei wõi teha, merejooks lõhkuda siis terwe tammi. Minu arwates ei ole see uskumise wäärt. Nüüd põhja-lääne tuule aegu, on wesi tuule poolt tammi paar jalga kõrgem kui tuule alt poolt. Ja wesi jookseb wäikesel määral läbi tammi, tähendab, wiimane ei ole weekindel. Kui see wäike „omawoliline“ jooks tammile hädaohtlik ei ole, siis ei wõiks seda ka trummi jooks olla.“ (7)

1949. aastal ehitati kalade läbipääsuavad, kuid nende eest tasumisega tekkis probleem. Tehtud tööde eest ei tahtnud tasuda ei kalurikolhooside liit ega ka kalatööstuse ministeerium (5, 12).

Tamm mõjutab hoiuala

Tänasel päeval kulgeb Väinatammil Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee ning jooksevad elektriliinid. Mõlemal pool Väinatammi laiub Väiksese väina hoiuala, mis võeti kaitse alla 2006. aastal. Keskkonnaameti andmetel on hoiuala 16 tuhande hektari suurusest pindalast 17% maismaa ja 83% veeala (8).

Väikese väina ökoloogiline seisund on 19. sajandi lõpus rajatud umbse tammi tõttu järjest halvenenud ja ala on sattunud kriisiseisundisse. Üle sajandi seisnud tamm on muutnud väina kaheks eraldiseisvaks veekoguks, kus läbivoolu puudumise tõttu on toimunud suured vee- ja looduskeskkonna muutused. Need mõjurid on viinud väina ökosüsteemi hävingu äärele (9).

Väike väin on osa Väinamerest. Lahe laius on 2-4 km ja sügavus enamasti alla kolme meetri. Tamm ja eriti selle laiendused on oluliselt pärssinud veevahetust väinas. Väikese väina üheks eripäraks on selle merepiirkonna temperatuurirežiim. Kuna vesi on madal, siis on selle ruumala väike, mis tingib sügisel kiirema jahtumise. Enamikel talvedel kattub Väike väin jääga.

Madalaveeline väin meeldib peatuskohana veelindudele. Väina keskosa tammist lõunas pakub häid toitumiskohti rändel olevatele kurvitsalistele. Rannaniitudel ja laidudel pesitsevad linnuliigid, kes kasutavad madalat rannikumerd toitumiskohtadena.

Väikese väina kalastikus domineerivad isendite arvu poolest karplased: roosärg, viidikas, nurg, hõbekoger ja säinas. Kevadisel kudeajal on arvukad ka särg ja haug. Väikese väina piirkonnas kunagi kudenud merisiia koelmud ei ole tänapäeval enam kasutusel. Kuna merelise päritoluga liigid on suuremal osal aastast vähearvukad, siis kalastiku koosseisu poolest sarnaneb Väikese väina kalastik pigem eutrofeerunud järvele kui merele.

Mereimetajatest esineb Väikeses väinas nii viiger- kui ka hallhülgeid (8).

Väinatammi peapealseisund. Ekraanitõmmis kampaania videost.

Rahvaalgatus Väikese väina kaitseks

Kuna olukorda tammi ümber võib nimetada keskkonnakriisiks, algatasid Pöide vallavanem Andres Hanso, Orissaare vallavanem Vello Runthal, Muhu vallavanem Raido Liitmäe, muhulane Ivo Linna ja MTÜ Väikese Väina Seltsi eestvedaja ning arborist Heiki Hanso rahvaalgatus.ee keskkonnas kampaania, kuhu oodatakse ka kõigi Bioneeri lugejate allkirju. Allkirju saab anda 27. juulini.

Esimese sammuna Väikese väina olukorra parandamisel näevad kampaania korraldajad tammiavade ehitamist, mis avaksid uuesti tee veevahetusele, kalade ja paatide liikumisele väina erinevate osade vahel.

Teiseks on tarvis kõrvaldada aastas sadu rändlinde tapvad ja Väikse väina hoiuala miljööd visuaalselt risustavad kõrgepingeliinid.

Kolmandaks on vaja viivitamatult paigaldada maanteetammi, mida läbib keskmiselt 1700 mootorsõidukit ööpäevas, tänapäevased reoveepuhastussüsteemid, mis väldivad talviste sulfiidide, rehvipuru ja raskemetallide jõudmise väinavette (9).

Rohkem infot leiad Väikese Väina Seltsi Facebooki lehelt ja Orissaare ajaloo toimkonna blogist!

Vaata Väikese väina tammi aeropanoraami!

Vaata Väinatammi vanu fotosid!

Kasutatud kirjandus

1. Vikipeedia "Kristiina"
2. Kiil, U. Saarte Hääl "Juubel: Zinovjevi ehk Väikese väina tamm – 115"
3. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Väinatammi ehitamine"
4. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Orissaare - postiveost bussireisijateni a. 1789, 1855, 1906, 1922, 1927, 1928"
5. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Tammi ehistamise rahastamine ja probleemid"
6. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Väinatamm häirib kalamehi (1908)"
7. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Väinatamm ja kalad (1919 ajaleht)"
8. Keskkonnaamet "Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023"
9. Rahvaalgatus.ee "Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest!"
10. Muhu.info "Muhu uisk"
11. Vikipeedia "Mihhail Zinovjev"
12. Orissaare ajaloo toimkonna blogi "Väinatammi ava ehitamine aastatel 1948-1951"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta