Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.
- Tarbimine ja tervis
- 17. veebruar 2017
Eestis ei ole 2014-2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu. Leetrite viirusi on Eestisse sel ajavahemikul küll sisse toonud kuuel juhul muudes maades nakatunud inimesed, kuid tänu kiirele avastamisele, teavitamisele ja haiglaravile ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.
WHO ja Euroopa amet on seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised kogu Euroopas. 2016. a alguseks oli WHO Euroopa regiooni 53st liikmesriigist leetrid elimineeritud 37s ja punetised 35s liikmesriigis. Ainult 21s liikmesriigis ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud kohalikke leetrite ja punetiste juhte.
Maailm tervikuna on leetrite ja punetiste elimineerimisest veel kaugel. Näiteks vallandus 2013. a punetiste epideemia Jaapanis. 2016. a esines leetrite ja punetiste epideemiad või puhanguid Rumeenias, Šveitsis, USAs Kalifornias ja Lõuna-Sudaanis.
Sissetoodud haigusjuhtudest vallandunud puhanguid on esinenud paljudes maades. Kõik need leetrite ja punetiste epideemiad ja puhangud on tekkinud samal põhjusel – viirused leidsid üles nende haiguste vastu vaktsineerimata lapsed või täiskasvanud.
Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava raames leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe ja 13-aasta vanuses. WHO tegi viite, et Eesti laste leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega hõlmatus on viimase kolme aasta jooksul jäänud alla vajaliku 95 protsendi taseme kahe aastaste laste hulgas, kus see on 93 protsendi piires ning 14-aasta vanuste seas, kus vaktsineeritute protsent oli 2016 aastal vaid 91,5.
Laste mittepiisava vaktsineerimisega hõlmatuse tagajärjeks on see, et 2016. a oli Eestis 7481 2-14 aasta vanust leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata last.
Lisaks vaktsineerimata lastele võivad nakatuda ka neid haigusi mittepõdenud ja immuunsust mitteomavad täiskasvanud, seega oleks oluline, et enda vaktsineerimise vajadusele mõtleksid nii vaktsineerimata laste vanemad, lasteasutuste töötajad ja lastega kokku puutuvad tervishoiutöötajad.
Vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu on soovitatav seni vaktsineerimata rasedatele laste kaasasündinud punetiste ennetamiseks ja nakatumisohtlikesse maadesse reisivatele inimestele haiguste sissetoomise vältimiseks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
