„Euroopa Liit on riikide ühendus ja kõigil on küüned heas mõttes enda poole, aga tarvis on, et valitud ja ühiselt kokku lepitud programmid oleksid usaldusväärselt läbi viidud ja teadust toetavad,“ leiab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Üheks konkreetseks teemaks on teaduse infrastruktuuri arendamine. Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teaduste Akadeemia on alustanud Eesti teaduse infrastruktuuri arengukava koostamist. Kaardistamisel on praeguste infrastruktuuride kaasajastamisvajadused ning uute investeeringute algatused, lähtuvalt Eesti, Euroopa Liidu ja kogu maailma teaduse eelisarendustest.
 
Eesti Teadusfondi nõukogu esimees professor Toivo Maimets: "Mõnikord kipume me unustama, et ehkki Euroopa Liidu raamprogrammide kaudu toetatakse riikide teadustööd päris tublisti, on enam kui 90 protsendi teadusrahade efektiivse kasutamise otsused ikkagi liikmesriikide endi käes. Riiklikud teadusfondid esindavad olulist osa Euroopa teadusfinantseeringutest ning loomulikult on meie ühine huvi, et see raha oleks kasutatud nii, et tõuseks maksimaalne kasu riigi teadusele, haridusele ja majandusele. Üheskoos on lihtsam lahendada keerulisi küsimusi alates näiteks sellest, mismoodi ikkagi mõõta teadustöö efektiivsust ja kvaliteeti või ka planeerida kallihinnalise teadusaparatuuri kasutamist nii, et kasu kogu Euroopa teadusruumile oleks maksimaalne."
 
Vabariigi Valitsus on teadus- ja arendustegevuse rahastamist jätkanud ennaktempos. Kuigi 2009. ja 2010. aastal ei pääsenud kärbetest ka need valdkonnad, siis Euroopa Liidu tõukefondide abiga ja Eesti riigi kaasrahastamisega kasvavad riigieelarvelised investeeringud märkimisväärselt, suurenenud on ka ettevõtete toetused teaduse infrastruktuuri arendamiseks.

2010. aasta väljakutsetest Eesti majanduskeskkonnas on olulisemad ettevõtetele arendustegevuseks soodsa keskkonna loomine ja suurem rahvusvahelistumine teaduses ja ettevõtluses. Eesmärk on rahvusvaheline avatud koostöö, mida saaks läbi viia ilma keerulise administratiivse asjaajamiseta.