2010. aasta saab kohe-kohe läbi ja jääb kindlasti paljudele meelde eriliselt sooja suve ning lumerohke talve tõttu. Lisaks ilmale on aga muidki tegureid, mis meie ümbritsevat keskkonda kiiresti suures ulatuses muuta võivad. Üheks näiteks on keskkonnaga seotud õnnetused.

Möödunud aastal juhtus selliseid õnnetusi kahjuks ridamisi. Bioneer võtab Treehuggeri eeskujul kokku 2010. aasta rängimad keskkonnakatastroofid, mis leidsid hulgaliselt kajastust nii välismeedias kui kodumaistes uudistes.

Naftakatastroof Mehhiko Lahes

20.aprilli hommikul Mehhiko lahes Deepwater Horizoni naftaplatvormi plahvatuses hukkunud 11 töölist olid esimesed ohvrid traagilisele loole, kus kolme järgneva kuu jooksul lekkis vette üle 5 miljonit barrelit toornaftat.

Õnnetuse tagajärjed olid katastroofilised ning nende likvideerimine pole kaugeltki veel läbi. Kahjustada sai nii looduskeskkond kui kohalik turism ja kalandus, reostuse jälgi leiab loodusest veel tänagi.

Olukorra mastaabist ja keerukusest annab lisaks aimdust ka õnnetuse põhjustajaks peetud vigase ventiili suurus, mis kaalus 300 tonni ning lekke asumine 1500 meetri sügavusel.  

USA president Barack Obama kritiseeris naftaplatvormil puurinud Briti ettevõtte BP tekitatud katastroofi Mehhiko lahel teravalt ning väljendas end selgelt – „Shut the damn hole!“. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid suutis BP lekke peatada tänavu septembris – viis kuud pärast selle algust.

Selline nägi Mehhiko lahe naftareostus välja 24. mail pildistatuna NASA satelliidilt. Foto: Wikipedia

Kuumalained Venemaal

Suvel Venemaad tabanud kuumalained purustasid meie idanaabri temperatuurirekordeid, kui riigi keskmine temperatuur küündis 35 kraadini ning 11. juulil purustas 44 kraadine kuumus eelmise, 43,8 kraadise rekordi, mis oli püsinud 70 aastat.

Kuumad ilmad tõid kaasa ulatuslikud metsapõlengud ning sellest tingitud paksu sudu linnades, samuti tavapärasest ligi kaks korda suurema suremuse – Venemaal hukkus keskmiselt 700 inimest päevas. Kuumus tähendas raskeid aegu ka põllumeestele, kelle saak suuresti hävis. Venemaa peaminister Vladimir Putin keelas olukorra leevendamiseks ära teravilja ning teraviljasaaduste ekspordi.

President Dimitri Medvedev märkis aga, et kuumalaine põhjustasid kliimamuutused, „See tähendab, et me peane muutma viise, kuidas töötame, muutma meetodeid, mida minevikus kasutanud oleme.“

Üleujutused Pakistanis

Tugevad mussoonvihmad ujutasid suvel üle rohkem kui viiendiku Pakistanist. Kaheksakümne aasta suurimad üleujutused jätsid kodutuks ligi 20 miljonit inimest ning nõudsid üle 1400 inimelu.

Üleujutused hävitasid miljonitel hektaritel põllumaadel saagi, infrastruktuuri ning side- ja elektriliine. Üle kuu aja kestnud tugevate mussoonvihmade lakates kimbutasid kodutuks jäänud üleujutuse ohvreid muu hulgas ka mitmed nakkushaigused.

Üleujutustes purustatud Pakistani küla. Foto: Wikipedia

Leke Hiina vasekaevanduses

Juuli alguses täitus Hiina Tingjiang’i jõgi surnud kaladega - Fujian’i provintsis asuva vasetehase lekke tõttu sattus jõkke üle 9000 kuupmeetri reostunud vett, tagajärjeks pea 2000 tonni surnud kalu ja reostunud, sinakat värvi jõevesi.

Uurijate hinnangul polnud aga tegemist õnnetusega – reovesi „lekkis“ hoidlast jõkke ebaseaduslikult ehitatud läbipääsu kaudu.

Ungari mürgimuda laviin

Oktoobris ujutas Punaseks mürgimudaks kutsutud mudalaviin üle Lääne-Ungari kolm küla, kattes ligi 40 ruutkilomeetri suuruse ala kohati kuni kahe meetri paksuse mudaga. Õnnetus sai alguse 4.oktoobri öösel Ajka külas, kui alumiiniumoksiidi valmistavas tehases purunes mudahoidla ning sealt voolas välja üle miljoni kuupmeetri mürgist muda. Ungari mudalaviinis hukkus üheksa inimest ning haavata sai pea 130.

Peale hukkunute ning hävitatud külade oli reostus traagiline ka Marcali jõe kaladele. Reostuse koristamine võib riigil võtta aastaid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta