Märtsi lõpus ja aprilli alguses panid pea 2000 põhikooliõpilast proovile oma veealased teadmised Keskkonnaameti korraldatud viktoriinis. Maksimumpunktid kogusid Lustivere põhikooli, Tartu Descartes’i kooli, Kärdla ühisgümnaasiumi ja Rõuge põhikooli võistkonnad, keda Keskkonnaamet premeerib põneva veematkaga.

Viktoriini küsimused ja vastused suunasid õpilasi toimima keskkonnateadliku veetarbijana ning paremini aru saama seosest inimtegevuse  ja veekogude reostumise  vahel. Küsimused põhinesid Keskkonnaameti 2014. aastal välja antud veeteemalisel õpimapil, puudutades erinevaid veega seotud valdkondi: põhja- ja pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ning selle puhastamine.

Kõik küsimused olid valikvastustega ja valikus võis olla mitu õiget vastust. Seega tuli küsimustele vastamisel olla väga tähelepanelik, sest iga valesti valitud vastus andis ühe miinuspunkti. Kokku oli võimalik saada 70 punkti. Maksimumpunktid kogus neli võistkonda: Lustivere põhikooli 8. klass, Tartu Descartes’i kooli 9. a klass, Kärdla ühisgümnaasiumi 7. a klass ja Rõuge põhikooli 9. klass.

Kõik esikohale tulnud neli võistkonda saavad peaauhinna, milleks on kummiparvematk võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlus (Saaremaal ja Tallinnas) või mõni muu veega seotud aktiivne tegevus võitja lähipiirkonnas.

Keskkonnaamet otsustas peaauhinna anda ka Olustvere põhikooli 7. klassi võistkonnale, kes kogus 69 punkti parima ajaga. Lohutusauhinnana saavad veepudelid need võistkonnad, kes kogusid 68-69 punkti.

Kokku võttis viktoriinist osa 1723 7.–9. klassi õpilast 107 koolist, moodustades 323 seitsmeliikmelist võistkonda. Aitäh kõikidele osalejatele ning neid juhendanud õpetajatele!

Lisainfo viktoriini küsimuste ja vastuste ning peaauhinna võitjate kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Viktoriin toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti „Rahvusvahelise veepäeva viktoriini läbiviimine üldhariduskoolidele 2016 a.“ toel. 

Sarnased artiklid