Eesti päritolu kaupade ekspordikasv on aeglustunud juba alates möödunud aasta keskpaigast. Oktoobris suurenes see Statistikaameti värskete andmete põhjal aastases võrdluses jooksevhindades vaid 2%. Ekspordikasv on aeglustunud vaatamata sellele, et ekspordihindade kasv kiirenes kuni käesoleva aasta juunini. Viimastel kuudel on ekspordihindade kasv aastases võrdluses küll veidi aeglustunud, kuid kuises võrdluses veel langustrendi ei ole. Kui kaupade ekspordi arvestusest võtta välja hinnamuutus, on see aastases võrdluses kiiresti vähenenud.

Alates möödunud aasta oktoobrist on Eesti päritolu kaupade ekspordi osakaal kaupade koguekspordis vähenenud ehk, suurenenud on reeksporditud kaupade osakaal. Näiteks, kui selle aasta oktoobris oli Eestist reeksporditud kaupade osakaal 34%, siis aasta tagasi oli see 28%. Nii suureneski kaupade reeksport selle aasta oktoobris 35% ja kaupade kogueksport 15%.

Kuigi sel aastal on töötleva tööstuse – suurima kaupu eksportiva majandusharu - ettevõtetele olnud kaubandustingimused halvad, kuna impordihinnad on ekspordihindadest kasvanud keskmiselt kiiremini, siis on nende kasvude vahe järk-järgult vähenenud. Oktoobris näitasid ekspordihinnad sisse ostetud kaupade hindadest juba veidi kiiremat kasvu.

Mineraalsete õlide ja kommunikatsiooniseadmete eksport tugevas languses

Kõige enam pidurdasid Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mineraalsete õlide ning kommunikatsiooniseadmete väljaveo vähenemine. Enim toetas aga kasvu teravilja ekspordi suurenemine, millest kolmandik läks Saudi-Araabiasse. Nii andiski Saudi-Araabia oktoobris riikide järgi kõige suurema panuse ekspordi kasvu. Teraviljaeksport Saudi-Araabiasse on väga ebaühtlane, kuid võib ekspordi üldpilti oluliselt mõjutada.

Ligikaudu samasuure mõjuga Eesti päritolu ekspordikasvule oktoobris oli kaupade väljaveo suurenemine Rootsi, millele järgnesid juba veidi väiksema mõjuga Taani, Soome ja Prantsusmaa. Kõige enam vähenes aga eksport Ameerika Ühendriikidesse ja Suurbritanniasse. Ameerika Ühendriikidesse ekspordi vähenemise taga oli peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljeveo langus, mis omakorda mõjutas tugevasti selle kaubagrupi väljavedu.

Kaubavahetuse kiire langus Venemaaga jätkus

Eesti päritolu kaupade eksport Venemaale vähenes oktoobris 30% ja alates märtsist on see aastases võrdluses vähenenud 27%. Oktoobris oli Venemaa osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis 1,3%. Venemaa päritolu import vähenes aga oktoobris 52% ja alates märtsist on see aastases võrdluses langenud 15%. Kui möödunud aasta oktoobris oli Venemaa impordi osakaal 10%, siis selle aasta oktoobriks oli see langenud 4%-ni.

Ettevõtete ekspordivõimalused halvenevad

Välisnõudlus on nõrgenemas ning ettevõtete ekspordivõimalused halvenevad. Tööstusettevõtete hinnang oma ekspordi väljavaate kohta on kiiresti halvenenud. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Suurenenud on ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus on muutunud peamiseks äritegevust piiravaks teguriks.

Selliste ettevõtete osakaal on tõusnud ligi 60%-ni, mis ületab pikaajalist keskmist. Ettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime välisturul langenud. Seda näitab ka Eestist eksporditud kaupades turuosa kiire vähenemine euroalal. Euroopa riigid toetavad oma ettevõtteid ja majapidamisi energiakriisi leevendamiseks väga erinevalt, mis samuti tekitab ebavõrdse konkurentsikeskkonna. Eestis on sellised toetused teatavasti enamike teiste Euroopa riikidega võrreldes väga väikesed. Väikesed on need ka Soomes ja Rootsis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta