Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger kutsuvad Ida-Virumaa noori osalema Eesti esimeses kliimakogus. Kliimakogu annab noortele võimaluse rääkida kaasa Ida-Virumaa kliimasõbralikumale majandusele ülemineku plaanides ja sõnastada oma ettepanekud muutuste õiglasemaks korraldamiseks.

Ida-Virumaa arengute ümber toimuvates debattides osalevad tihtipeale eelkõige suured ja mõjukad huvirühmad enda vajadustega. Samal ajal on maakonna üks suurimaid probleeme noorte lahkumine piirkonnast. Nende parem kaasatus on kriitilise tähtsusega, kuna tuleviku Ida-Virumaa on ennekõike just praeguste noorte töö- ja elukoht.

Kutse kliimakogus osalemiseks said oma e-postkasti juhuvalimi alusel ligi 3500 Ida-Virumaal elavat 16-29aastast noort, kes kõik on oodatud registreeruma kliimakogus osalejaks. Kõigi registreerunute seast valib algoritm välja kuni 40 noort, kes saavad lõpliku kutse osaleda novembri lõpus ja detsembri alguses kliimakogus. Registreeruda saab aadressil kliimamuutused.ee/kliimakogu.

“Ida-Virumaa lähiaastate olulisemad küsimused on seotud kliimasõbralikule tulevikule ja süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuga. Korraldame kliimakogu, et noorte arvamused, väärtushinnangud ning vajadused, mis on seotud maakonna tulevikuvalikute ja elukeskkonnaga, oleksid nendes plaanides arvesse võetud. Kliimakogus saavad noored kuulata erinevaid seisukohti, võimaluse arutada oma vaateid eakaaslastega ja teha informeeritud ettepanekud oma tuleviku loomiseks,“ ütles kliimakogu eestvedaja Maris Jõgeva Eestimaa Looduse Fondist.

Kliimakogu ehk kliimateemaline rahvakogu on demokraatiakiirendi, mis sobib eriti hästi keeruliste ja pikaajaliste kliimaga seotud keskkonnaotsuste tegemiseks. “Kliimakogu erineb teistest osalemisvõimalustest selle poolest, et juhuvalimi alusel kokku kutsutud osalejad moodustavad miniavalikkuse. See miniühiskond teeb etteantud teemal informeeritud ja kaalutletud otsused, kuulates ära eksperdid ja seotud huvirühmade seisukohad. Rahvusvaheline praktika näitab, et sellisel viisil teevad inimesed otsuseid avalikes huvides ja pikaajalist arengut arvestades. Ühtlasi saavad nad võimestava demokraatiakogemuse," selgitas Rohetiigri üks eestvedajaist rahvakogude ekspert Teele Pehk.

Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev rõhutas, et Ida-Virumaa tulevik saab olla jätkusuutlik vaid juhul, kui see kõnetab kohalikke noori. “See, et Eesti esimese kliimakogu toimub just Ida-Virumaal ja just noorte seas on ülioluline ja omamoodi sümboolne. Kliimakogu näol on tegu suurepärase uudse viisiga noorte häält ülemineku kavas veelgi paremini välja tuua. Praegu on ka ideaalne aeg seda teha, kuna õiglase ülemineku fondi plaanid on valmimas ja varsti saadame ülemineku kava Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Seejärel saame alustada vajalike, ka noortele oluliste projektide elluviimisega,“ sõnas Sergejev.

Kliimakogu toimub Eestis esmakordselt. Selline osalusformaat on tõestanud oma mõjusust keerukate valikute tegemisel paljudes maailma riikides ja linnades. Kliimakogu annab avalikkuse mandaadi keeruliste ja poliitikutele ebamugavate, ent tuleviku mõttes oluliste otsuste langetamiseks. Kliimakogu ettepanekud Ida-Virumaa tuleviku planeerimiseks antakse üle Rahandusministeeriumile ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, et need lisada piirkonna arengudokumentidesse. Kliimakogu veavad eest Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta