2019. aastat Eesti energeetikasektoris iseloomustavad tagasivaates kiired muutused. Eelkõige puudutavad need fossiilkütuste valdkonda, mis taastuvenergeetikat mõjutasid kaudselt. Aastaga suurenes taastuvelektri osakaal 21%-ni elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis võrreldes 2018. aastaga (17,1%) tähendab siiski märkimisväärset kasvu.

  • Energeetika
  • 28. veebruar 2020
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasv elektrienergia lõpptarbimises loomulikult positiivne ja oodatav, ent kaugemale ulatuvate eesmärkide ning olemas oleva potentsiaali kontekstis peaks areng olema tempokam.

„2019. aastat defineeris kahtlemata CO2 heitmekvoodi hinna kasv, mis mõjutas oluliselt süsinikuintensiivse energeetika elujõulisust ning suunas aina enam pilke alternatiivide suunas. Koos jätkuva päikeseenergeetika esiletõusuga oli möödunud aasta üheks olulisemaks verstapostiks Eesti taastuvenergeetikas uue Mustamäe koostootmisjaama avamine Tallinnas. Samuti möödunud aastal võetud selgemale sihile kliimaneutraalsuse suunas peavad järgnema kiiremad ja konkreetsed arengud taastuvenergeetika kasutuselevõtuks Eestis,“ tõdeb Annus.

„Läinud aastal võeti vastu ka riiklik energia- ja kliimakava, mis muu hulgas seab 2030. aastaks siduvad  eesmärgid taastuvenergia sektoris: taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 40% ning üldine taastuvenergia osatähtsus 42%. Kliimaneutraalsuse eesmärgi kontekstis vajame aga selgelt ambitsioonikamat vahe-eesmärke. Ka SEI Tallinna keskuse koostatud kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkuse analüüsis tõstetakse esile just eesootava aastakümne võtmetähtsust eesmärgi realiseerimisel,“ lisab Koja juht.

Eleringi andmete põhjal toodeti 2019. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1970 gigavatt-tundi (GWh) – eelnenud aastaga võrreldes (1665 GWh) arvestatav kasv – mis moodustab 21 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis. 1162 GWh ehk üle poole taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast toodeti biomassist ning jäätmetest. Fossiilkütustest elektritootmise märgatava vähenemise ning taastuvenergia kasvu tõttu moodustab taastuvenergia ka enneolematult suure osa kodumaise elektri tootmisest – kui viimastel aastatel on see püsinud 15% ringis, siis 2019. aastal oli vastav osakaal ligikaudu 31%.

Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 692 GWh, mis on mõnevõrra rohkem 2018. aastaga võrreldes. Samas ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 GWh – toetust pälvinud tuuleenergia toodang oli 565 GWh. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 35% taastuvelektri kogutoodangust.

2018. aastal alanud päikeseenergia esiletõus jätkus ka 2019. aasta jooksul olenemata aasta vahetumisel jõustunud regulatiivsest muutusest, mille alusel möödunud aasta jooksul kuni 1 MW võimsusega uued tootmisüksused enam endisesse toetusskeemi ei mahtunud, kuid kuni 2020. aasta lõpuni on endiselt võimalik taotleda toetust väikeste, kuni 50 KW võimsusega uute päikesejaamade jaoks.

Päikeseelektrit toodeti 2019. aastal elektrivõrku 54 GWh ning selgelt on tegu kõige suuremat kasvutrendi näitava valdkonnaga. Eleringi andmetele toetudes lisandus aastaga koguni ligikaudu 800 päikesepaneelidega elektri tootjat!

Hüdroelektrijaamade toodang on reeglina sõltuv hooajalisest veerohkusest, kuid kahetsusväärselt on Eestis viimasel ajal hakatud piirama olemasolevate jaamade võimalusi taastuvelektrit toota. Möödunud aastal  toodeti kokku 22 GWh hüdroelektrit, mis viimaste aastate võrdluses on pigem tagasihoidlik. Biogaasil töötavad koostootmisjaamade elektritoodangu maht jääb samasse suurusjärku võrreldes hüdroelektrijaamadega – 40 GWh.

2019. aastal tehti Eestis esmakordselt algust ka taastuvenergia vähempakkumistega. Alustades esmalt kolme 5 GWh mahuga vähempakkumisega aastatel 2019-2021, on 2021. ning 2023. aastal plaanis ka esimesed suuremahulised, vastavalt 450 GWh ja 650 GWh mahus taastuvenergia vähempakkumised.

Annus märgib, et aina kvaliteetsem ja selgem teadmine inimtegevuse mõjust kliimale koos taastuvenergialahenduste hinnalanguse ning tehnoloogia arenguga kasvatab ühiskonna ootust heitevabade tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks.

„Peame igal tasandil töötama eesmärgi nimel vähendada oma keskkonnamõju. Energeetikasektoril on potentsiaal heitmeid märkimisväärselt kokku hoida ning täna on ka tehnoloogia selleks küps ja piisavalt kättesaadav. On tarvis selgeid ja ambitsioonikaid sihte ning järjepidevat eesmärgipärast koostööd riigi institutsioonide, ettevõtjate, kogukondade ja teiste oluliste osapoolte vahel nende saavutamiseks,“ lisab ta.