Oktoobrikuu oli õiglase kaubanduse kuu. Bioneer.ee koostöös Fairtrade, Zuzu, ja MTÜ Mondo viisid sel puhul läbi õiglase kaubanduse teemalise kirjutamisvõistluse. Osalema olid oodatud kõik koolinoored, keda huvitab teadlik tarbimine, keskkond ja globaalne jätkusuutlik areng. Meile on saabunud palju kaastöid, mida jõudumööda avaldame. Täna avaldame Sillaotsa koolis õppiva Karolin Paimre loo: "Miks on õiglane kaubandus mulle oluline?"

Minu jaoks on õiglane kaubandus selline, kus ei kasutata lapstööjõudu, makstakse õiget palka töölistele, ei kästa teha ületunde selleks, et saada kätte palk, ning pingutatakse selle nimel, et kõigil oleks hea ja tore tööl käia. 

Õiglane kaubandus on mulle oluline, kuna arvan, et hetkel maailmas toimuv pole sobilik ja normaalne. Lastele peab jääma nende lapsepõlv. Laste töö on mängimine, mitte päevad läbi teha sunniviisiliselt orjanduslikku tööd. Lapsi kasutatakse igasuguste ülesannete täitmiseks. Näiteks peavad nad suurte nugadega ringi käima ja kakaoube või banaane korjama. Neile ei anta kaitseriietust, seega on neil risk saada raskeid vigastusi väga suur. Lastele jääb see kõik, mis nendega on lapsepõlves toimunud, eluks ajaks meelde. See rikub nende usaldust inimeste vastu ja mõjub üleüldiselt vaimsele tervisele laastavalt.

Maailmas on sama palju töötuid täiskasvanuid kui orjanduses töötavaid lapsi. Just lapsed on need, keda kasutatakse orjanduses, kuna neil pole võimu oma ülemuselt palka küsida ning nad ei saa neid ka kuskile üles anda. 

Teine probleem, millega peaks rohkem tegelema, on toidu raiskamine. Paljud suured toidupoed viskavad ära täiesti söögikõlblikud toitaineid, nagu näiteks banaane ainult sellepärast, et need vale kõverusega või valet värvi. Toiduainete suure raiskamise põhjus on ületootmine. Kui toota kasvõi natuke vähem, aitaks see üpriski palju. 

Suurfirmadel on väga suur võim mõjutada lapstööjõuga töötavaid asutusi. Näiteks võib Nestle lõpetada kakao tellimise sealt, kust nad seda hetkel saavad, kuna seal kasutatakse lapstööjõudu. Suurfirmadel on õigus teha nendega mingeid kokkuleppeid, näiteks on nad nõus maksma natukene suuremat summat selle jaoks, et lapsi ei kasutataks. 

Väga suur probleem on orjandus. Osades Aasia riikides varastatakse inimesi ja müüakse neid teistele, kes omale orje vajavad. Nagu näiteks kakaokasvandustesse. See puudutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Mina leian, et palju tõhusam viis omale töölisi saada oleks seda kõike teha õiglaselt. Ehk siis peaksid tööandjad hakkama maksa töölistele head palka ja nad peavad laskma oma töötajatel puhata.

Minu meelest on võimalik kaubandus muuta õiglaseks. Kui paljud inimesed hakkavad ostma vaid neid tooteid, millel on õiglase kaubanduse märgis peal, saavad teised tootjad aru, et tarbijaid see tõepoolest huvitab, kuidas on toode valminud. Ning kuna kõik tahavad konkurentsis püsida, hakatakse tegelema sellega, et toota tooteid õiglaselt. Näiteks lõpetatakse tooraine ostmine sealt, kus seda ei saada õiglaselt.