Oktoobris viis Bioneer läbi õiglase kuu kirjutamisvõistluse koostöös Mondo maailmakooli ja Fairtrade.ee-ga. Võistluse võistlejad selgitasime välja ja nüüd on kõigil võimalus tutvuda konkursi võidutöödega. Täna näete 4. - 6. klassi vanusegrupis võitnud Simmo Kesküla meenutusi Etioopia reisil kogetust, mis viisid arusaamiseni, et õiglane kaubandus on väga vajalik ja reisima ei peaks mitte ainult turistidele mõeldud kohtadesse. 

Reisist sai alguse õiglase kaubanduse lipukiri

Olin kutsunud sõbrad endale külla, sest meie pere reisis suvel Etioopiasse. See on omamoodi eksootiline maa ja minu teadmised olid üsna kasinad. Kuna harrastame metsikut turismi, siis ei peatunud me mitte turistide meelispaikades, vaid rändasime omal käel. Sellisel reisimisel on oma plussid ja miinused.

Ette valmistatud pildiseeria oli jõudnud just ühe küla inimeste elu kajastamiseni. Tundus, et olime sattunud ajas sajandi võrra tagasi. Nii algeline oli kõik.

”Kuidas on see võimalik?” imestasid mu sõbrad. Ja siis ma rääkisin neile loo sellest, kuidas sealsed inimesed tegelikult elavad.

Kohvipuu, mis kasvab metsikult võiks olla rikkuse allikaks, pole seda mitte. Farmerid töötavad päevad läbi, aga saavad oma töö eest vähest raha ja see ei võimalda neil muretseda masinaid, mis kergendaksid tööd. Elumajad pole neil sellised, millega meie olema harjunud. Elatakse mitu perekonda koos ja pesemiseks puuduvad võimalused, sest wc ja vannituba polegi.

Paljud inimesed tulevad istandusse haigetena ega jõua teenida raha ravimiteks. Ka ei saa nad lubada lastele õppimist koolis. Aga lapsed, paljud neist olid põdenud raskeid haigusi, mida oleks saanud ära hoida vaktsiinidega ja ravimitega. Kuid neil puudus selleks igasugune võimalus ja nii pidime nägema jalutuid, moondunud käte ja jalgadega lapsi, kes ei saanud liikuda muul moel kui roomates. Sageli võtvad vanemad juba varakult kaasa lapsed, et nad õpiksid sedasama tööd
tegema.

Ja tööpäevad on pikad ning väsitavad. See on nagu nõiaring, kust väljapääsu polegi.

Lootuskiireks oleks saada õiglast hinda oma töö eest. Müüa tootjatele otse, hoida oma loodust, et kasumiahned ärimehed ei kurnaks maad enda rikastumisele mõeldes. Nii saaksid kohalikud ehitada endile paremaid maju, saada arstiabi ja lapsed saaksid unistada, et neist tulevikus saaksid leiutajad, arstid, teadlased jne.

Otsustasime sõpradega, et poes olles ostame ainult õiglase kaubanduse märgiga asju, kui olime põske pistnud tüki sealt maalt kaasa toodud šokolaadi.

See ei kehti ainult magusa kohta. Väga paljudes maades kasvatakse puuvilju, mida me ostame poest, aimamata, kes selle meie toidulauale on korjanud.

Mina mõtlen alati kui kui banaani hammustan või jõulude ajal mandariine koorin, et kas selle eest on saadud õiglast tasu ja kas need inimesed saavad lubada endale seda, mis mina või enamik Euroopa riikide inimesed.

Simmo Kesküla

Teisi Õiglase kaubanduse kuu võitjaid saad lugeda siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta