Mängu käigus esitati lugejatele igal päeval üks küsimus, millele sai vastata kas Bioneer.ee Facebooki lehele kommentaari andes või e-posti teel toimetajale.

24. oktoobril esitati järgmine küsimus: FAIRTRADE märgis on peal arenguriigist pärit toorainest tehtud toodetel. Aga mida tähendab, kui Loodusväe mahenäksidel on peal FAIRTRADE’i märgis?

Parima vastuse esitaja on Kati Liibert: Fairtrade mägisega Loodusväe mahenäkside valmistamisel kasutatakse arenguriigist pärit sertifitseeritud toorainet (täpsemalt šokolaadi.)

Jah nii see on. Katit ootab MTÜ Mondo ruumides OÜ Loodusväe poolt valmis pandud auhind.

Mondo vastus: Loodusvägi OÜ on nende toodete valmistamisel kasutanud teatud ulatuses eelnevalt FLO poole (FAIRTRADE’i) sertifitseeritud toorainet ning Loodusvägi OÜ on selle põhjal taotlenud ja saanud ka endale märgise kasutamise õiguse. Kindlasti tähendab märgis tootel, et Loodusvägi OÜ hoolib sellest, milline on nende tegevuse mõju ja enda kui ettevõtja vastutusest ka keskkonna ja ühiskonna ees.

25. oktoober tõi järgmise küsimuse:  Meie ja arenguriigi taluniku vahel on tuhandeid kilomeetreid ja mitu etappi. Kes siis vastutab selle eest, et arenguriigi talunik saab oma toote eest õiglast hinda?

Kõige õigema vastuse andis Facebooki kasutaja Marin Hiir: Leian, et talunik ehk farmer saab ise selleks palju ära teha, et ta saaks toote eest õiglast hinda. Kui ta investeerib enda töötajatesse ja toote kvaliteeti, siis on see argument, et küsida meie käest toote eest ka õiglast hinda. Ise olen küll nõus maksma kui tean, et töötajaid on koheldud vääriliselt nende töö eest! Loomulikult on väga hea, kui sellised suured organisatsioonid nagu Mondo MTÜ sellistele toodetele rahva tähelepanu tõmbab!

Mondo poolne vastus kõlab nii: Kõik tarneahela ja tarbimisega seotud osapooled – tarbija selle eest, mida ta korvi paneb; jaemüüja selle eest, mida ta müügile võtab ehk kuidas need tooted on toodetud või kuidas ta omatooteid toodab; töötlejad selle eest, mis tingimustega nad tooteid valmistavad, sh inim- ja tööõigused; transportijad selle eest, kust ja kuidas nad transpordivad, sh inim- ja tööõigused; tootjad selle eest, kuidas nad toodavad ja kuidas nad töölisi ja talunikke kohtlevad, sh õiglane tasu ning laps- ja orjatööjõu mittekasutamine; talunikud selle eest, kuidas nad töölistele tasuvad ja millised on töötingimused nende farmides. Töölised selle eest, et nad teevad head tööd. Meedia vastutab selle eest, millele ja kuidas ta tähelepanu juhib. Avalik sektor vastutab selle eest, milline on õigusruum, poliitika ja üldine suhtumine ja solidaarsus ka meist kaugel asuvate talunike ja tööliste suhtes.

Ka Marinil on põhjust läbi astuda MTÜ Mondo kontorist, mis asub Tallinnas, Telliskivi 60 A.

26. oktoober tõi endaga kaasa küsimuse: Lapstööjõu kasutamine on õiglase kaubanduse märgiseid kandvates toodetes keelatud. Miks?

Parimaks tunnistati Kätlin Keinasti vastus: Õiglase kaubanduse märgiseid kandvates toodetes on lapstööjõu kasutamine keelatud selleks, et lapsed saaksid mängida ja käia koolis! "Lapstööjõud tähendab olukorda, kus lapsed ei saa käia koolis ega mängida, ning lapseks olemise asemel on nad sunnitud töötama. Vanaemal abiks olemine või puhkeajal lehtede müümine on täiesti sobilik töö lapsele, sest õpetab tööharjumusi ja vastutustunnet. Sellist tööd me ei kutsu lapstööjõuks, vaid laste poolt tehtavaks tööks. Kasutades õigeid sõnu eristame keelatud tegevust täiesti sobilikust."

Mondo poolne vastus kõlab nii:

Mondo vastus: Laps peab olema laps, saama mängida ja õppima. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt on lapstööjõud teatud vanusepiirist nooremate laste poolt neile sobimatu töö tegemine, mis segab kooliskäimist, õppimist ja puhkust ning takistab lapse füüsilist, moraalset, emotsionaalset ja psühholoogilist arengut.

Vastuvõetav ei ole olukord, kus lapsed on sunnitud töötama, sest nende pered ei saa muul moel majanduslikult hakkama ning kui lapsed ei saa või ei tohi töötamise pärast käia koolis, mängida ega olla lapsed.

Seda nimetamegi lapstööjõuks (inglise keeles “child labor”). See, et laps teeb tööd koolivälisel ajal ega ole selleks sunnitud, on üldjuhul hea ja kasulik, sest nii areneb töötegemise harjumus, vastutustunne ja ka iseseisvus. Lapstööjõu kasutamine on kuritegevus, mis võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad. Lisaks sellele, et lapstööjõud on eetiliselt vastuvõtmatu, on see ka tõsine takistus majanduse ja ühiskonna arengule.

Ka Kätlini ootab ees matk Mondo kontorisse Telliskivi loomelinnakus.

27. oktoober andis uue küsimuse: Banaan, mis tuleb meile kaugelt, maksab sageli vähem kui kodumaine õun. Kuidas on see võimalik?

Täpsemalt tabas Liis Tõnismäe: See oli põnev küsimus ja ehkki loogikaga oli vastus enam-vähem teada, ma ikkagi googeldasin, et juurde lugeda. Aga jah... Nagu arvasin... Populaarne toode, suurfirmad dikteerivad tingimused, töötajad orjavad ilma igasuguste põhiõigusteta... Ja parem osta õiglase kaubanduse banaane, sest siis on teada, et töötajatel on inimväärne elu.

Mondopoolne vastus kõlab nii:Ilmselt on tarneahel olnud selline, mis on võimaldanud töölisele ja talunikule maksta tema töö ja toodangu eest väga vähe. Meie banaanid tulevad peamiselt Costa-Ricast ja tööline saab banaanikilohinnast ainult 7,3%.

Ka Liisi ootab MTÜ Mondo kontoris OÜ Loodusvögi poolt auhind.

28. oktoobri hommikuvalguses sai lugejate ette toodud uus küsimus: Tuntuimad FAIRTRADE’i märgisega tooted on kohv, tee ja suhkur. Millistele toodetele on veel võimalik see märgis saada?

Siin oli võitjaks Kriste Muru, kelle vastus kõlas nii: Fairtrade märgis antakse veel kakaole, sokolaadile, maiustustele, pähklitele, puuviljadele, puuvillast riietele, riisile, vürtsidele, õlile, meele, õlule ja veinile.

Mondo teab asjast rohkem: maailmas on Fairtrade’i märgis kokku enam kui 30 000 tootel. Tooteartiklid, millele märgist antakse, on näiteks kakao, šokolaad, troopilised puuviljad (banaan, mango, ananass), riis, kinoa, pähklid, puuvill, vürtsid, õli, vein, õlu, mesi, küünlad, kosmeetika ning lilled ja jalgpallid.

Kriste on oodatud läbi astuma Telliskivi 60 A aadressil asuvast ühekorruselisest kõrvitsavärvi majast, kust ta leiab MTÜ Mondo kontori.

29. oktoober, laupäev tõi uue küsimuse: Kui Eestis munetud muna eest on meie talunik saanud õiglast hinda, keskkonda pole reostatud ja lapstööjõudu pole kasutatud, siis ikka see FAIRTRADE’i märgist kanda ei saa. Miks see nii on?

Auhinna pälvib Kaie Väljak, kes vastas: Fairtrade märgis on kaitse arengumaade põllumestele ja töölistele, kus süsteem ja seadused, mis peaksid õigusi tagama, on puudulikud või olematud.

Eesti toorainele ja põllumajanduse saadustele seda märgist peale panna ei saa, sest meil on seadused ja seaduste järgimine.

Mondo teab : Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kokkulepe, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglane kaubandus kaitseb põllumehi ja tööliseid maades, kus kohalikud inim- ja tööõigusi tagama pidavad seadused on kas puudulikud või sootuks olematud. Seepärast näiteks lääneriikide toorainest valminud toodangule sellist märgist panna ei saa. Küll aga võib ka Eesti firma taotleda märgist, kui ta valmistab midagi juba mujal sertifitseeritud toorainest.

Ka Kaiel on põhjust Mondo kontorist läbi astuda.

30. oktoober, pühapäev, esitame viimase küsimuse: Eelmisel aastal töötas Mondo kampaaniaga Make Chocolate Fail. Sel aastal töötame kampaaniaga Make Fruit Fair. Mida soovime selle kampaaniaga saavutada?

Auhinna pälvib Merit Lill:

Projekt „Make Fruit Fair“ on kampaania troopiliste puuviljade tarneahelate õiglaseks ja säästlikuks muutmise nimel. Mondo kutsub Euroopa Liitu, valitsusi, poekette ja toiduainetööstust tagama õiglasi hindu troopiliste puuviljade eest, mille tootmisel ei rikuta inimõigusi ega kahjustata keskkonda. Projekti kaudu soovitakse:

•õhutada õiglast ja kestlikku käitumist kogu troopiliste viljade tarneahela ulatuses

•seista inimeste ja keskkonna kaitse eest tootjariikides

•teha kuuldavaks lõunamaiste tootjariikide hääl

•ühendada tootja- ja tarbijariike läbi ühiste kampaaniategevuste

•innustada uusi rahvusvahelise kaubanduse poliitikaid ja tavasid PALJU EDU TEILE!

Mondo arvab asja kohta niimoodi:

Mondo vastus: Koos 19 organisatsiooniga maailma eri paikadest töötab Mondo kampaania „Make Fruit Fair“ raames koos väiketootjate ja istandustööliste ametiühingutega Aafrikast, Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere riikidest, et parandada elu- ja töötingimusi sadadel tuhandetel inimestel, kes kasvatavad, korjavad ja pakendavad troopilisi vilju, mida me poodidest iga päev ostame. Vt http://makefruitfair.org/et/ ja fairtrade.ee.

Ka Merit on oodatud läbi astuma MTÜ Mondo kontorist.

Õnnitleme võitjaid ja kõiki osavõtjaid. Jällekohtumiseni mõnes uues mängus!