Uus õppeaasta on alanud ja paljud üliõpilased seisavad taas silmitsi küsimusega, kuidas katta õpinguteks ja õppeperioodil elamiseks vajalikud kulud? Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus juhib tähelepanu, et õppelaen on lisaks toetustele ja stipendiumitele, vanemate abile ja töötamisele üheks võimaluseks õppekulusid finantseerida, kuid enne taotluse sisseandmist tuleks laenu võtmise vajalikkust väga hoolikalt kaaluda.

Õppelaenu väljastatakse 2013/2014 õppeaastal maksimaalselt 1920 eurot, intressimääraga 5% aastas. Õppelaenu võtjal ei pea olema sissetulekut, laen tagatakse käendajate või kinnisvaraga.

„Et õppelaenu taotlemiseks ei pea ette näitama igakuist sissetulekut ja tagasimaksmine algab alles pärast õpingute lõppemist, on tulevikku paigutuva tagasimaksega laen paljude tudengite jaoks atraktiivne lahendus,“ märkis Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

„Tegelikkuses on õppelaen aga pikaajaline finantskohustus, mistõttu peaksid kõik õppurid tegema teadliku valiku, kas nad suudavad laenu pärast kooli lõpetamist tagasi maksta. Kindlasti ei maksa õppelaenu käsitleda sülle kukkunud tarbimislaenuna, millega saab katta jooksvaid väljaminekuid või meelelahutus- ning reisikulusid,“ rõhutas Maripuu.

Õppelaenu võtmisel tuleks juhinduda põhimõttest „nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik“. Kuigi laenutaotluses saab märkida soovi saada igal õppeaastal automaatselt maksimummääras õppelaenu (see tähendab, et pank kannab iga kooliaasta alguses õppelaenu ilma uue taotluse esitamiseta jätkuvalt kooli nimekirjas oleva tudengi arvele), tuleks sellesse võimalusse suhtuda väga ettevaatlikult. Aastate lõikes võivad tudengi sissetulekud märkimisväärselt erineda, mistõttu muutub kindlasti ka laenuvajadus.

Maripuu selgitab, et sageli ei anna tudeng endale aru, milline on tema tulevane tegelik võlgnevus panga ees, kui ta on näiteks igal bakalaureuseõppe aastal maksimumsummas õppelaenu võtnud.

„Kui arvestada, et laenu maksimummäär on 1920 eurot, teeb see kolme aasta peale kokku 5760 eurot, lisaks intressid. Kui arvestada põhiosa tagasimaksmise ajaks kuus aastat, tuleb igakuiseks tagasimakseks loovutada umbes 93 eurot kuus. Tasub endalt küsida, kas see on summa, mille värskelt tööturule sisenenuna saan oma tuludest kergesti maha arvata?“

Statistikaameti andmetel oli 20-29-aastaste kõrgharidusega meeste mediaansissetulek 2011. aastal 1063 eurot, naistel 810 eurot. Tulevane koolilõpetaja peaks läbi mõtlema, milline on tema oodatav sissetulek vastavalt erialale ja töö saamise võimalustele vahetult pärast ülikooli lõpetamist, sest laenu põhiosa tagasimaksmist ootab pank juba hiljemalt aasta pärast diplomi kättesaamist. Lisaks tuleb meeles pidada, et intressi tuleb võetud laenult maksta iga-aastaselt ka õpingute vältel.

Õppelaen on riiklikult tagatud laen, mis tähendab, et juhul, kui laenuvõtja või käendaja satub makseraskustesse, läheb võla tagasimaksmise kohustus üle riigile ning riik nõuab omakorda võlgnevuse sisse laenuvõtjalt. Haridusministeeriumi andmed näitavad, et aastate jooksul on probleemsete laenude arv vähenenud.

Aastal 2011 oli krediidiasutustelt riigile üle läinud lepingute arv 479 kogusummas 1 323 691,16 eurot ja 2012. aastal 392 õppelaenulepingut, kokku summas 1 023 477,44 eurot. „See on positiivne märk sellest, et laenukohustuse võtmisesse suhtuvad noored järjest tõsisemalt,“ tõdes Maripuu.

Õppelaenu võtja meelespea:


   Enne õppelaenu võtmist arvuta kokku igakuised õpingutega seotud kulud ja võimalikud tulud (stipendiumid, toetused jms).

    Küsi endalt, milliseid kulusid plaanid laenuga katta? Kui soovid laenu võtta näiteks sülearvuti või muude õppevahendite jaoks, kaalu ka muid finantseerimisvõimalusi, kuna iga-aastase intressi ja pika tagasimaksmisaja tõttu ei pruugi olla õppelaen kokkuvõttes soodsaim lahendus.

  Õppelaenu võttes seod kohustusega ka käendaja. Kui satud makseraskustesse, peab laenu tagasimaksmise eest vastutuse võtma käendaja.

   Õppelaenu tagasimaksmine algab üldjuhul aasta pärast kooli lõpetamist ja  tagasimaksmiseks on aega kaks korda nii kaua kui õpingute nominaalaeg (näiteks 3-aastase bakalaureuseõppe puhul 6 aastat).

  Kuigi õppelaenu põhiosa tagasimaksmine algab pärast õpingute lõpetamist, arvesta iga-aastase intressimaksega, mis võetakse kord aastas automaatselt maha sinu kontolt. Näiteks võttes esimesel õppeaastal maksimummääras laenu (1920 eurot), pead maksma iga-aastaselt 5%-list intressi (umbes 96 eurot aastas) kuni laenu põhiosa tagasimaksmiseni.

  Eriti hoolikalt kaalu õppelaenu võtmist juhul, kui sa ei ole oma erialavalikus kindel. Õpingute katkestamise korral tuleb laen pangale tagasi maksta oluliselt lühema aja jooksul: pooleteistkordse tegeliku õpiaja vältel, kuid mitte vähem kui kuue kuu jooksul.

  Enne laenu taotlemist tutvu detailselt tulevaste tagasimaksete suuruse ja intressi kogukuluga. Arvutamisel võid vajadusel abi küsida panga teenindajalt või kasutada  laenukalkulaatorit.

  Alla 3-aastase lapse vanem saab õppelaenu põhiosa tagasimaksmise peatada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Samuti saab tagasimaksed peatada ajateenistuses viibimise ja residentuuris õppimise ajaks. Maksepuhkuse ajal maksab intressi riik. Soodustuse kasutamiseks tuleb pangale esitada taotlus ja soodustuse õigust tõendav dokument.

  Olulisim on, et laenu võtmine oleks põhjalikult läbimõeldud otsus. Arvesta, et õppelaen tähendab seda, et alustad oma tööelu laenukoormaga ning olemas olevad laenukohustused mõjutavad näiteks ka seda, kas ja millises summas võid kodu ostmiseks saada eluasemelaenu.

Sarnased artiklid