Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada riigisisesest keskkonnaprogrammist 735 projekti kokku 16 964 018 euroga. Toetust said kaheksa valdkonna keskkonnaprojektid üle Eesti.
- Bioneeri uudised
- 18. juuni 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada riigisisesest keskkonnaprogrammist 735 projekt„Otsustamisel lähtusime projektide olulisusest ja mõjust loodusele,“ selgitas keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees Rene Kokk. „Suurima toetussumma sai veemajanduse valdkond, mis kindlasti parandab meie põhjavee kvaliteeti ning tänu millele saavad tuhanded inimesed nõuetele vastava joogivee,“ lisab minister.
„Lähiajal viiakse Eestis keskkonna heaks ellu hulganisti väärt tegusid – pakutakse õpilastele ja lasteaialastele uusi loodusteadmisi, liidetakse kortermajad kaugküttega, aidatakse ettevõtetel suurendada enda ressursitõhusust ning toetatakse ülikoolide teadusuuringuid. Seda kõike üle Eesti – Kuressaarest Otepääni,“ tutvustab toetust saanud projekte KIKi juhataja Andrus Treier.
Enim toetatakse keskkonnateadlikkuse projekte, kuhu alla kuuluvad ka koolide ja lasteaedade õppekäigud. Suurimad toetussummad jagatakse vee- ja ringmajanduse projektidele. i kokku 16 964 018 euroga. Toetust said kaheksa valdkonna keskkonnaprojektid üle Eesti.
|
Projektide arv |
Toetuse summa |
Atmosfääriõhu kaitse |
24 |
561 539 |
Kalandus |
32 |
448 983 |
Keskkonnateadlikkus |
536 |
2 221 982 |
Looduskaitse |
39 |
1 423 069 |
Merekeskkond |
10 |
618 871 |
Metsandus |
25 |
932 663 |
Ringmajandus |
40 |
4 900 154 |
Veemajandus |
29 |
5 856 757 |
|
735 |
16 964 018 |
Atmosfääriõhu kaitses toetatakse mitmete mürakaartide koostamist, näiteks Luunja, Valga, Tapa, Viimsi ja Saaremaa vallas ning Tallinna, Tartu ja Põlva linnas. Lisaks veel mitmete kortermajade liitumist kaugküttega.
Kalanduses toetab KIK muuhulgas 80 lapsele mõeldud Võrtsjärve kalanduslaagrit, harrastuskalapüüki toetava taristu rajamist Keila jõele ning rahvusvaheliste kalaspordivõistluste korraldamist Paunkülas.
Keskkonnateadlikkuse projektidest jõuab KIKi toel sügishooajal ETV eetrisse lühiklippide sari, mis tõstab esile Eesti loodust ja teadvustab selle väärtust. Samuti sai toetust Tallinna Loomaia näitus, mis tutvustab putukate mitmekesisust ning nende tähtsat rolli maailma ökosüsteemi toimimises. 104 864 õpilast ja lasteaialast saavad võimaluse külastada loodus- ja keskkonnahariduse keskusi.
Looduskaitses toetatakse parkide hooldustöid, võõrliikide tõrjet, tõstetakse metsloomade taastuskeskuste rehabilitatsiooni võimekust. Samuti toetatakse nahkhiirte varjepaikade asukohtade uuringuid Kadrioru piirkonnas ning mitmeid teiste liikidega seotud uuringuid.
Merekeskkonnas aitab KIK toetusega kaasa näiteks Tartu Ülikooli mereprügi seire uurimisele avameres, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse peamiselt makroprügi mõju merele. Rahalise panusega toetatakse ka Eestimaa Looduse Fondi projekti, mille eesmärk on vabatahtlike kaasamise võimekuse kasvatamine reostustõrjes ja eluslooduse päästes.
Metsanduses rahastatakse kahte olulist uuringuprojekti. Ühes neist uuritakse kasvukoha süsinikbilansi dünaamikat lageraie järgselt ning teise projekti tulemusena rajatakse üle-eestiline turberaie, valikraie ja püsimetsanduse näidisalade võrgustik.
Ringmajanduses sai toetust Uuskasutuskeskus, kes paigaldab Tartusse, Tallinnasse, Pärnusse ja Narva teisaldatavad kogumismajad. Samuti toetatakse Eesti-Hollandi Heategevusfondi projekti „Annetatud toidu päästmine sügavkülmutamise teel". Kaheksa ettevõtet said toetust ressursitõhusateks investeeringuteks. Näiteks Saku Õlletehas CO2 kogumise ja taaskasutamise seadmestiku soetamiseks ning Puiduhake.com mobiilse purusti ostuks.
Veemajanduse valdkonna toetuse tulemusel saavad nõuetekohase joogivee 4518 inimest. Lisaks likvideeritakse näiteks Tallinnas Magasini 35 asuv jääkreostusobjekt ning rajatakse Läänemaale Saunjasse kalapääs.
Kõik rahastatud projektid leiab KIKi kodulehelt siit, kust on võimalik otsida toetust saanud projekte ka maakondade kaupa.
Keskkonnaprogrammi 2020. aasta taotlusvooru esitati toetuse saamiseks 986 taotlust kogusummas 46 186 569 eurot. Taotlema olid oodatud nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, vee-ettevõtjad, ülikoolid kui ka keskkonnaorganisatsioonid. Toetuse taotlemine toimub keskkonnaministri määruse „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta