Euroopa Liidus on 13 protsenti surmadest seotud reostusega, seisab Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) teisipäeval avaldatud aruandes, mille kohaselt on praegune pandeemia toonud esile keskkonnast tulenevad tervisemõjurid.

Eurooplased puutuvad kokku keskkonnariskidega nagu õhusaaste, müra ja kemikaalid; COVID-19 pandeemia aga on näide inimtervise ja ökosüsteemi tervise seostest.

"Selliste zoonootiliste patogeenide väljailmumine on seotud keskkonnaseisundi halvenemise ja inimeste kokkupuutumisega loomadega toiduahelas," tõdes raport.

Zoonoosid on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad edasi kanduda inimesele.

Terav kontrast valitseb ka Lääne- ja Ida-Euroopa vahel

EL-i 27 liikmesriigis ja Suurbritannias võib 2012. aastal 630 000 surma seostada keskkonnateguritega, ilmneb viimastest saadaolevatest andmetest. Kõrgeim on keskkonnategurite mõju Rumeenias, kus reostusega võib seostada üht viiest surmajuhtumist, samas kui Rootsis ja Soomes on see näitaja üks kümnest.

Reostus on peamiselt seotud vähi, südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustega. EEA hinnangul on neid surmajuhtumeid võimalik vältida keskkonnariskide kõrvaldamisega tervisele.

"Vaesemad inimesed puutuvad ebaproportsionaalselt palju kokku õhusaaste ja äärmuslike ilmastikutingimuste, sealhulgas kuumalainete ja suure külmaga," seisab raportis.

"See on seotud kohaga, kus nad elavad, töötavad ja koolis käivad, sageli sotsiaalselt mahajäänud linnaosades, mis on tiheda liikluse lähedal," lisas agentuur.

Positiivsema poole pealt on Euroopa veekvaliteet suhteliselt hea

Suplusvee kvaliteeti hinnataks suurepäraseks 85 protsendil ja  põhjaveekogumite keemilist seisundit heaks 74 protsendil juhtudest.
EEA soovitab pöörata Euroopal tervise ja keskkonna parandamiseks tähelepanu  haljasaladele ja veekogudele, mis jahutavad jahutavad kuumalainete ajal linnu, vähendavad mürasaastet ja toetavad linna bioloogilist mitmekesisust, pakkudes lisaks avalikku ruumi lõõgastumiseks ja kogukonna suhtluseks.

Muud pakutavad meetmed keskkonna parandamiseks hõlmavad maanteeliikluse vähendamist, lihatarbimise kärpimist ja fossiilkütuste subsideerimise kaotamist.