Täna varahommikul koliti Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskuse katusele kuus mesilasperet, kelle missioon on jagada keskusele infot, kuidas muuta ümbritsev loodus töötajate ja klientide jaoks puhtamaks.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 4. mai 2023
- Foto: Mesitarud Ülemiste keskuse katusel / Ülemiste keskus
Linnamesinik Sander Noormägi saabus kuue mesitaruga Lääne-Virumaalt Ülemiste keskuse katusele juba enne kella seitset hommikul, et kolimine lõppeks päikesetõusuks ja mesilased alustaksid tööpäeva stressivabalt juba uues elukohas.
Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuhi Tiia Nõmme sõnul on mesilaste n‑ö palkamine nende teadlik samm, et tuua keskuse ümber rohkem loodust: puid, põõsaid ja lopsakaid niitmata murulappe.
„Eks me loomulikult loodame suve lõpus saada ka head meesaaki, mida jagada oma töötajate, sõprade ja partneritega, kuid eelkõige on need esimesed kuus taru osa suuremast plaanist ja kaugematest unistustest, millest räägime täpsemalt siis, kui aeg on küps,“ rääkis Nõmm.
Noormägi sõnul on mesilased Ülemiste keskuse eesmärkide täitmiseks elulise tähtsusega, sest mesilased tolmeldavad taimi ja puid, mis tänu sellele kannavad paremini vilju, mis on toiduks linnakeskkonna loomadele ja lindudele, kes omakorda aitavad isekülviga kaasa taimede levikule linnas.
„Mesilased on väga hea indikaator, et hinnata linnalooduse kvaliteeti. Ülemiste keskus on kindlasti põnev koht sellise info ammutamiseks ja analüüsimiseks, sest lähedal asuvad lennujaam, raudtee ning suur liiklussõlm, teisel pool aga Ülemiste järv oma puutumata loodusega, mistõttu ootan tulemusi suure huviga,“ lausus mesinik Noormägi.
Väike-Maarjast Karusauna talust pärit Buckfasti tõugu mesilased, kes keskuse katusele kolisid, on kirjelduse järgi nii rahulikud, et mesinik võib taru juures töötada ka kaitsevarustuseta ja suitsu andmata. Läbi ristamiste on Buckfasti mesilastele eri tõuliinidelt üle võetud parimad mee tootmise omadused ja nad on head korjemaa otsijad.
„Üldiselt ei vii mesilased tarru mürgist nektarit. Nad pigem surevad või filtreerivad selle ära, mistõttu ei ole ohtlikult mürgist mett linnakeskkonnast võimalik saada. Mõnel aastal oleme proovidest siiski leidnud normi piires põlevkütustest pärinevaid raskmetallide jääke, mis on linnas taimedele ladestunud,“ ütles Noormägi. „Kuid kui keskkond on hea, siis võib linnamesi olla palju mitmekülgsem, sest linnas on tavalisest maakeskkonnast rohkem eri liiki taimi. Eks suve lõpus ole näha, milliste tulemustega Ülemiste keskuse tarud meid üllatavad.“
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta