Keskkonnaagentuuril on kokku pandud ülevaade Eesti metsavarude kohta 2015. aasta riikliku metsainventeerimise (SMI) alusel. 2015. aastal oli Eestis metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 50,94% maismaa kogupindalast. Metsamaal leidus enam männikuid (32%), kaasikuid (29,9%) ja kuusikuid (18,1%).

Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata oli 1,03 miljonit hektarit (44,7% metsamaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele. Metsamaast 2,15 miljonit hektarit oli kaetud puistutega (nn metsaga metsamaa) ning 0,16 miljonit hektarit olid lagedad ja selguseta alad. Majandatavat metsamaad, kus metsamajandustegevused on lubatud, oli kokku 2,03 miljonit hektarit. 

Metsamaast moodustasid keskealised metsad 35,6%, küpsed metsad 37%, valmivad metsad (12,7%) ja noorendikud 12,3%. Kasvava metsa tagavara ehk elusate puude tüvemaht oli 2015. aastal 475 miljonit tihu- ehk kuupmeetrit. Puuliikidest oli suurim maht männil (143 miljonit m3), kuusel (118 miljonit m3) ja kasel (104 miljonit m3). Keskmine hektaritagavara ehk ühel hektaril kasvavate puude tüvemaht oli 206 m3 . Surnud puude tüvemaht oli kokku 39 miljonit m3 (17,1 m3 hektari kohta).

Metsamaa tagavara kogujuurdekasv oli 15,8 miljonit m3 ehk keskmiselt kasvas hektari kohta juurde 6,8 m3 tüvepuitu. Majandatava metsa kogujuurdekasv oli 13,8 miljonit m3.

Riikliku metsainventeerimise 2014. ja 2015. aasta mõõtmisandmete põhjal on võimalik anda hinnang 2014. aasta metsaraiete mahtude kohta. Kokku raiuti 2014. aastal 9,9 miljonit m3 tüvepuitu, millest 0,6 miljonit m3 oli surnud puude tüvepuit. Lageraie moodustab raiutud mahust suurima osa: lageraied tehti 2014. aastal 29 800 hektaril, mille käigus raiuti 7,8 miljonit m3 tüvepuitu.

Täpsem info.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta