ÜRO toetatavast metsakaitsekavast REDD võidaks Maa Sõprade (Friends of the Earth International) raporti hinnangul sadu miljoneid dollareid maailma suurimad nafta-, gaasi-, kaevanduskorporatsioonid, kirjutas The Guardian.

Raport, mis avaldati täna seoses Cancúnis alanud globaalse kliimakohtumisega, on esimene põhjalikum hinnang REDDile (Reduced emissions from deforestation and degradation – metsade hävitamisest tekkinud emissioonide vähendamise kava). See näitab, et metsakaitsega on asunud läbisegi tegelema pangad, lennufirmad, heategevusfondid, süsinikukauplejad, looduskaitseorganisatsioonid, gaasifirmad ning palmiistandused.

Metsade suure süsinikujäljega hävitustegevuse aeglustamiseks ja peatamiseks loodud REDD on kriitikute sõnul hea kattevari loodusressursside erastamiseks. Maa Sõprade raport osutab näiteks sellele, et naftakompanii Shell, Vene gaasihiid Gazprom ja Clintoni Sihtasutus investeerivad Rimba Rey projekti, mis tegeleb 100 000 hektari suuruse turbarabaga Indoneesias. Investorid loodavad, et projekt aitab 30 aasta jooksul ära hoida 75 miljoni tonni ulatuses süsinikuemissioone. Isegi tagasihoidliku süsinikukvoodi hinna juures (10 dollarit/tonn) teeniksid panustajad 750 miljonit dollarit.

Raportis väidetakse ka, et rahvusvahelise pangandusettevõtte Merrill Lynch, looduskaitseorganisatsiooni Flora and Fauna ja Austraalia süsinikukaubandusettevõtte kümne miljon dollariline ühisinvesteeringinvesteering Indoneesias asuva Acehi provintsi 750 000 hektari suurusesse metsakaitsealasse tooks neile 30 aasta jooksul tagasi rohkem kui 430 miljonit dollarit.

Uus kullapalavik

Kullapalavikuga võrreldav süsinikuäri saab tõelise hoo sisse, kui sel nädalal Cancúnis kohtuvad 193 riiki lepivad kokku metsakaitsekavas, mis lubab valitsustel heastada riigi süsinikuemissioonid metsakaitseprojektide abil. Kokkuleppe tulemuseks võib olla 30 miljardi dollariline rahavoog rikastest riikidest vaestesse riikidesse, kus asub enamik maailma ohustatud metsadest.

Raporti autorite sõnul peaks tähelepanu pöörama ka kaitsekavaga seotud sotsiaalsetele riskidele: „On suur oht, et REDD viib kokkuvõttes maailma metsade erastamiseni, mis tähendaks, et põliselanike ja kohalike kogukondade ühisvarast saaks pankurite ja süsinikuärikate eraomand.“

Paljud maailma suurtest metsaaladest on koduks põliselanikele ja miljonid kohalikud on otseselt või kaudselt sõltuvuses kõnealustest metsadest, nendivad raporti autorid. „Kuigi REDDist räägitakse üha enam, ei pöörata põliselanike õigustele piisavalt tähelepanu“, öeldakse raportis. „Sellel kaval on suur potentsiaal ebavõrdsust suurendada, kuna koore riisuvad suurinvestorid, metsast sõltuvatele kogukondadele pakutakse aga oluliselt vähem hüvesid.“

Metsa puudulik definitsioon

Üks suuremaid muresid on „metsa“ ja „degradeerunud alade“ umbmäärane juriidiline eristus, mis võimaldab suurtel metsandusfirmadel ja istandustel jätkata oma tavapärast tegevust, paludes vaid kolmanda maailma riikide valitsustel metsa definitsiooni lõdvendada.

Greenpeace väitis möödunud nädalal, et Indoneesia plaanis suurte metsaalade kuulutamist degradeerunud maaks, et sealt saaks metsa maha raiuda ning taodelda miljard dollarit „kliimaabi“ maa haljastamiseks palmiistanduste ja biokütuste tootmiseks kasutatavate taimedega.

Mõnede vaatlejate – näiteks Lord Nicholas Sterni – hinnangul pakuvad REDDi kavad aga parimat võimalust koheseks ja kuluefektiivseks kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Skeemi pooldajate sõnul on tehniliselt keerulisemad lahendused ka oluliselt kallimad ning nende suures mahus rakendamine võtaks mitmeid aastaid aega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta