Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja Varjupaikade MTÜ puutuvad tihti kokku loomade steriliseerimist ja kastreerimist pelgavate või vältivate loomaomanikega. ELS palus Tiina Toometil kommenteerida müüte, mis loomade neutraliseerimise kohta levivad.

  • Loomakaitse
  • 6. märts 2020
  • Foto: Kass. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Loomade steriliseerimine ja kastreerimine on Eestis levinud ning paljud loomakaitsjad ja -omanikud leiavad, et see on vajalik nii looma enda kui ka omaniku ja ühiskonna heaoluks. Vaatamata sellele ei ole hulkuvate loomade probleem lahenenud, kuna endiselt leidub inimesi, kes lemmikute steriliseerimist ja kastreerimist väldivad. Põhjuseid selleks on mitmeid, kes peab seda loodusesse sekkumiseks, kes kardab, et see muudab looma käitumist või välimust. Järgnevalt toome välja Tiina Toometi poolt kommenteeritud müüdid ja fakti, mis on tekkinud seoses lemmikute neutraliseerimisega.

Müüt: ebahumaane on loomadel takistada järglaste saamist

Leitakse, et operatsioon traumeerib lemmiku psüühikat ning seetõttu on kirurgiline sekkumine inimese poolt ebahumaane populatsiooni kontrolli meetod. Loomad ei oska tunda kurbust sündimata järglaste pärast. Seega pole lõikusega kaasnevatel väidetavatel psühholoogilistel mõjudel mingit tõepõhja all.

Müüt: lemmik läheb paksuks

Üheks oluliseks kõrvalmõjuks on tõesti ülekaalulisus, mis mõjutab nii isaseid kui emaseid koeri ja kasse. Ülekaal viib teiste terviseprobleemideni nagu näiteks diabeet. Lahendus on tegelikult lihtne – tuleb vahetada  kõrge energiasisaldusega toit lahjema vastu. Samas on uuringud tõestanud, et enne esimest eluaastat steriliseeritud ja kastreeritud loomad on edaspidises elus aktiivsemad ja heas mõttes lapsemeelsed.

Müüt: kass ei püüa enam hiiri

Inimeste hulgas levib veidraid uskumusi, mis ei luba neil nö looduse seadustesse sekkuda. Näiteks arvatakse, et steriliseeritud/kastreeritud kass ei püüa enam hiiri. Tegelikult ei riku operatsioon hiirekütti. Hea hiirepüüdja on ta edasi. Operatsioon muudab kassi kodusemaks ja seeläbi meeldivamaks lemmikloomaks.

Fakt: steriliseerimine aitab vähendada emakapõletiku, piimanäärme-, emaka- ja munasarjavähi riski

Pahaloomulisi piimanäärmekasvajaid esineb emastel koerte üsna sageli. Norras,  kus steriliseerimine on lubatud ainult meditsiinilise põhjendusega, tehti uuringutega kindlaks, et kõigist kasvajatest, mis tabavad emaseid koeri, on 53% piimanäärmete omad ning neist 30% on halvaloomulised. Igal neljandal Norra emasel koeral tekib mingisugune pahaloomuline kasvaja. Kui steriliseerimine teha enne kolmandat jooksuaega väheneb kasvaja risk vähemalt veerandi võrra.

Kassidel esinevatest piimanäärme kasvajatest suurem osa on halvaloomulised ja nagu koertelgi vähendab enne varajane steriliseerimine tunduvalt piimanäärme kasvajate ohtu. Emakapõletik on järgmine suurim risk emastel koertel. Rootsis tehtud uuringute põhjal tekib  23%  emastest koertest enne kümnendat eluaastat emakapõletik. See on küll kirurgiliselt ravitav ja ajutiselt ka ravimitega kontrolli all hoitav, kuid 4% juhtudest lõpeb see surmaga. Kindlasti on see aga suur kulu omaniku rahakotile.

Nagu näha, siis tegelikkuses enamik inimeste hirme ei vasta tõele või on looma eest õigesti hoolitsedes välditavad. Pigem mõjub steriliseerimine või kastreerimine looma käitumisele ja tervisele positiivselt. Samuti muudab see loomaga koos elamise kergemaks ka lemmiku omanikule.

Märtsis saab oma lemmiklooma steriliseerida või kastreerida tavapärasest soodsama hinnaga. Kampaania kestab kuni 31.03.2020. Rohkem informatsiooni leiab Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt.