"Aeg-ajalt tekib mul soov siseneda mõnda kauplusse ja uudistada riiulitele välja pandud nahahooldustooteid. Mulle jääb silma mõni erksa sildiga plastpudel, millel ilutsev tekst väidab, et tootes kasutatakse äsja avastatud täiuslikumat kollageeni või mingit uudset kortse kõrvaldavat koostisosa. Panen end mõttes tarbija olukorda ja minu esimene reaktsioon ongi: „Ostan ära!“ Kuid sellised firmad mind juba ninapidi ei vea," kirjutab Abby Jean veebilehel annmariegianni.com.

Tea, mis on toote sees

Selle asemel lasta end lõksu püüda kavalatel reklaamidel ning sattuda lummusesse väidetest, mis tõotavad kaunist nahka, pööran ma lihtsalt pudeli ümber ja loen selle etiketti. Kui olen lasknud pilgul üle libiseda tekstiridadest ning lugenud arvukaid pika nimega ja minu jaoks hääldamatuid koostisosi, küsin ma endalt, kas tarbijad reageerivad samamoodi nagu mina, kui mõtlevad nende ainete kasutamisele oma hinnalisel nahal. Küsin endalt, kas tarbijad üldse vaevuvad toote etiketti lugema?

Miks tasub alati etiketti lugeda?

Kui sul pole kombeks toote etiketiga lähemalt tutvuda, võib käesolev artikkel sulle selleks siiski innustust anda. Kui oled valmis ostma toodet üksnes reklaami põhjal, siis mõtle vaid, kui reklaam peegeldaks tõde. Mis siis, kui nahahooldustoodete etiketil seisaks: „Sisaldab ebaefektiivset, toornaftapõhist, kemikaalidest tulvil solki“? Kas ostaksid seda endiselt? Mina küll ei usu.

Kui tarbijad hariksid ennast koostisosade ja nende mõju (või negatiivse mõju) kohta, oleksid kõik need nahahooldustoodete etiketil märgitud mürgised koostisosad palju läbinähtavamad. Ilubrändid ei saa lollitada inimest, kes oskab tuvastada nende toodete tegelikku sisu.

Väldi järgnevaid aineid iga hinnaga

Koostisosi, mille suhtes tuleks valvel olla, lisandub alatasa juurde, aga täna esitame teile sellest mürgiste kemikaalide nimekirjast kümme, mida tasuks kohe tingimata oma nahast eemal hoida. Arvesta nendega ka enda nahahoolduse programmi puhul, nii et võiksid hakata teadlikult vältima mürgiseid koostisosi, kui oma ilusa naha hooldamiseks sisseoste tegema lähed!

1. Fenoksüetanool

Keemilisi säilitusaineid ehk parabeene leidub tänapäeval etikettidel üha vähem, kuigi mõnikord võib neid siiski kohata, nii et hoia silmad lahti. Kuna tarbijad on muutunud teadlikuks parabeenidega seotud võimalikest probleemidest, on nüüd välja ilmunud uuem säilitusaine, mis kannab nime fenoksüetanool ehk etüleenglükoolmonofenüüleeter. Seda kasutatakse nahahooldustoodetes „orgaanilise“ ja ohutuma alternatiivina. Ent kas see ikka on ohutu?

Fenoksüetanool sisaldub paljudes levinud nahahooldustoodetes, mille hulka kuuluvad näo ja keha puhastusvahendid, niisutajad ja meik. Mitmed teadusuuringud on näidanud, et see säilitusaine avaldab kehale parajal hulgal mürgist mõju. Nende mõjude hulka kuuluvad:     seksuaaltervise- ja arenguhäired, kontaktdermatiit (nahaärritus), aju ja närvisüsteemi kahjustused.

Jaapan keelustas hiljuti fenoksüetanooli kasutamise kõigis kosmeetikatoodetes, samas kui enamik teisi riike lubavad seda kasutada üheprotsendilise kontsentratsiooni piires.

2. Alumiinium

Mõned teadusuuringud on seostanud alumiiniumit Alzheimeri tõvega, kuigi hiljutised avastused on selle seose kahtluse alla seadnud. Teised uuringud on aga näidanud, et alumiinium võib olla seotud rinnavähi ja võimalike ajuhäiretega. Alumiiniumi kasutatakse pulbri kujul mitmetes enesehooldustoodetes, näiteks higistamisvastastes deodorantides.

Alumiinium on kahtlemata neurotoksiin. See võib põhjustada nahaärritust, häirida sisesekretsioonisüsteemi talitlust ning põhjustada loomades sünnidefekte. 

Keskmine inimene tarbib, omastab ja/või sööb elu jooksul kokku poolteist kilo alumiiniumi. Oh sa! Mõtle pisut sellele, enne kui järgmine kord poeriiulilt Dove või Old Spice deodorandi haarad.

3. Formaldehüüd

Formaldehüüd on kantserogeenne aine, mida on seostatud leukeemia, pankrease- ja nahavähi, nahaärrituse ja tsirroosiga. Tavaliselt leidub seda küünelakis, ripsmeliimis ning juukseid siluvates ja sirgendavates toodetes, näiteks ka populaarse Brazilian Blowout juustehoolduses.

Seda kemikaali on pisut keeruline märgata – sageli ei märgita seda toote etiketil, sest see „vallandub“ säilitusainete kasutamisel. 

Nende säilitusainete hulka kuuluvad: 

• DMDM hüdantoiin;
• imidasolidinüüluurea;
• diasolidinüüluurea;
• kvaternium-15;
• bronopol;
• 5-bromo-5-nitro-1;
• hüdroksümetüülglütsinaat;

Kui etiketil leidub mõni loetletud kemikaalidest, siis väldi toote kasutamist.

4. Tetranaatriumedetaat

Tetranaatriumedetaat on paljudes toodetes taas esile kerkinud. Tegemist on kelaativa ainega, mis on ühtlasi nii tsüto- kui genotoksiline ning mille kasutamist tuleks igal juhul vältida. 

Kliinilised uuringud on näidanud, et teranaatriumedetaat suurendab teiste kemikaalide levikuvõimet. See tõik on murettekitav, sest tetranaatriumedetaat sisaldub sageli ainetes, mille teised koostisosad on inimesele ohtlikud. Kui etiketil seda koostisosa märkad, soovitan toote tagasi poeriiulile panna.

5. Dioksiinid

Dioksiinid kuuluvad ohtlike kemikaalide nimistu esikümnesse ning on üldiselt suureks mureallikaks. Dioksiinid esinevad toiduahelas keskkonnasaasteainetena ning on leidnud tee paljude nahahooldustoodete koostisse. Kuna tegu on püsivate orgaaniliste ühenditega, võivad need meie organismis vastu pidada väga pikka aega.

EWG Skin Deep kosmeetikatoodete andmebaasi põhjal kahjustavad dioksiinid ka inimese sisesekretsioonisüsteemi, on tugevalt seotud vähiga ning mõjuvad mürgiselt inimese elundkonnale ja arengule. Dioksiine pole etiketil eraldi märgitud, aga sageli leidub neid antibakteriaalsetes ainetes nagu triklosaan, PEG-d ja naatriumlaureatsulfaat.

KONTROLLI OMA MENSTRUAALHÜGIEENITOOTEID!

Dioksiine leidub ka mitteorgaaniliste tampoonide koostises, sest enamik puuvilla on geneetiliselt muundatud, pihustatud pestitsiididega ja töödeldud pleegitusvahenditega. Daamid, kui teil jõuab kätte igakuine periood, ärge kasutage tavapäraseid tampoone, vaid otsige poest orgaanilisest puuvillast valmistatud tampoone või katsetage teisi alternatiive.

6. Tolueen

Tolueeni kasutatakse sageli liimide, keemiliste puhastusvahendite, värvide, värvieemaldite, plastmasstoodete ja paljude teiste tööstuslike ainete koostises. Miks me küll midagi sellist oma nahale panna tahaksime?

Hoidu selle kahtlase kemikaali eest, mis võib end varjata ka teiste nimede all: benseen, metüülbenseen, toluool ja fenüülmetaan. Võid seda kemikaali kohata küünelakkide või juuksevärvide koostises.

7. Trietanoolamiin (TEA)       

Tea, et olemas on tee (mõnus jook soojas vees leotatud taimedest) ning TEA. Neid kahte ei tasuks segi ajada ja meie eelistame igatahes seda esimest.

TEA on lõhnaaine, pH-regulaator, pindaktiivne aine ja emulgaator. Seda leidub seepide, juuksehooldustoodete, kreemide, meigi, parfüümide ja päikesekaitsetoodete koostises. Sellega seotud terviseprobleemide hulka kuuluvad vähk, elundkonna mürgitamine, allergilised reaktsioonid ja bioakumulatsioon nahas. Loomkatsed näitavad ka seda, et isegi väikestes annustes ja paikselt kasutatuna põhjustas TEA kohati rakumutatsiooni.

Toodete etiketil võib see ühend kanda ka DEA või MEA nime.

8. Para-aminobensoehape (PABA)

PABA on üks küllaltki iganenud koostisosa, aga selle suhtes tasuks siiski valvel olla, sest PABA on mitmete päikesekaitsetoodete koostises endiselt olemas. See küll ei põhjusta meie kehas teadaolevalt samasugust kahju nagu teised keemilised UV-blokaatorid nagu oksübenseen, aga samas võib see põhjustada allergilisi reaktsioone.

Leidub arvukaid juhtumeid, kus inimesed on nahal kasutanud PABA-t sisaldavaid tooteid ning selle tagajärjena kogenud allergilist kontaktdermatiiti ja fotokontaktset dermatiiti.

Isegi kergema mõjuga PABA-estrid, mis on tänapäeval toodetes PABA suuresti asendanud, on nahal põhjustanud samasuguseid reaktsioone.

9. Plastmass

Paistab, et üle 90% nahahooldustoodetest müüakse tänapäeval plastmasspakendis. Aga miks küll? Kas oleksid nõus keset naftajaama orgaanilist juurviljaaeda hooldama ning seal kasvatatud toitu rõõmuga sööma? Mina suhtun nahahooldusse samamoodi. Kui oled vaevunud looma orgaaniliste taimede ja kvaliteetsete koostisosade abil kauni toote, siis kas sa ei tahaks selle pakendiks kasutada pigem midagi sellist, mis toote terviklikkust kaitseks?

MIKS TULEKS VÄLTIDA BPA-D?

Odava plastmasspakendi kasutamine on tähendusrikas märk nahahoolduse kvaliteedist. Kui klaaspakendit saadaval pole, siis eelista BPA-vaba pakendit, sest bisfenool A (BPA) – plastmassis leiduv ühend – võib imbuda nahahooldustoodete koostisse.

Teadusuuringud on näidanud, et BPA võib naha kaudu inimese organismi imenduda, ning kohe kindlasti ei vaja me rohkem östrogeeni jäljendavaid aineid. Ma ei tea, kuidas on lood teiega, aga minul on juba niigi palju hormonaalseid tujumuutusi!

EELISTA KLAASI?

Klaas on nahahooldustoodete pakendamiseks parim valik, aga ära unusta siiski etiketti lugeda, sest isegi klaaspakendis „tipp-topp tasemel“ nahahooldustooted on täis kemikaale. Toote koostisosade uurimine on aga huvitav tegevus ja nahk on sulle selle eest tänulik.

10. DEET

DEET-i (N, N-dietüül-meta-tolueamiid) peetakse neurotoksiiniks, kuigi selle tõestamiseks on vaja läbi viia põhjalikumaid uuringuid. Mõned uuringud on viidanud sellele, et enam kui 30-protsendilise kontsentratsiooniga ühendis on see aine inimesele mürgine.

OHTLIKUD KÕRVALMÕJUD

Pikaajaline ja pidev kokkupuude DEET-iga põhjustas muutusi rottide käitumises ja tõi kaasa nende ajurakkude surma, mistõttu tootjad soovitavad vältida DEET-i sisaldavate toodete näole pihustamist ja toote nahale kandmisel mitte sisse hingata.

DEET-i liigne kasutamine on kaasa toonud ka eluohtlikke intsidente. Vahemikus 1961–2002. a esines kaheksa DEET-iga seotud surmajuhtumit, millest kolm olid põhjustatud toote allaneelamisest ning viie põhjuseks oli kokkupuude nahaga (pidev DEET-i sisaldavate toodete kasutamine).

DEET on sünteetiline kemikaal, mis võib lahustada isegi plastmassi. Kõlab päris rängalt, kas pole? Anname siis sellele hundipassi ja kasutame parem eeterlikest õlidest valmistatud putukamürke, mis peletavad sääski sama tõhusalt kui DEET.

KÄSITÖÖ

Veel parem lahendus: valmista putukamürk ise! Kõige tõhusamad on tsitronella, eukalüpt, seedripuu, sidrunhein, lavendel, teepuu ja patšuli eeterlikud õlid. Vali loetletutest paar tükki ja valmista neist lahus, mille abil putukaid tõrjuda.

TERVISEGA ARVESTAMINE PIKAS PERSPEKTIIVIS

Me mõistame, et kõigi nimetatud kemikaalidega on paratamatult seotud mingi vastuoluline arvamus. Teame ka seda, et mõnda neist kemikaalidest sisaldub toodetes väga vähesel määral. Siiski valmistab see meile muret, sest kanname neid tooteid nahale peaaegu iga päev, nii et pikas perspektiivis võib kokkupuude nende kemikaalidega olla üpris suur.

Kui keegi ütleb sulle, et selle pärast pole vaja üldse muretseda, tasuks sul mõelda, milline on parim lahendus sinu ja planeedi jaoks. Kui ostad kauplusest toote, mille valmistamise taga on keemiatööstus, toetad seega seda tööstust rahaliselt. Minu arvates on aga tasuvam osta nahahooldustooteid väiksematest, orgaanilisi tooteid müüvatest poodidest ning vältida masstoodanguna valmistatud mürgiseid ja kemikaale täistopitud tooteid. Usun, et ka sinu nahk eelistaks seda esimest varianti.

Kuidas sina nahahooldustooteid ostad? Milliseid kemikaale sa väldid ja miks?

Kui sind huvitab kosmeetika, mis on nahasõbralik, aga samas ka ohutu keskkonnale, kui sa soovid pakkuda parimaid hoolitsusi ja teha ise kosmeetikatooteid - kas seda siis hobi korras või lausa professionaalina, tule õpi ökokosmeetik – loodusspaa terapeudi eriala. Kursus algab oktoobris ja täpsema info leiad siit: tarkustekool.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta