Tänavustel hõimupäevadel kõlab hõimurahvaste pärimusmuusika nii ehedas kui ka elektroonilises võtmes uutes kontserdipaikades,  esilinastuvad uued dokumentaalfilmid, toimub kaduvatele keeltele pühendatud kontserdisarja avakontsert ning teaduskonverents, mis keskendub soome-ugri rahvaste rahvusmuuseumitele ning kultuuripärandi kogujate ja uurijate võimalustele ja ohtudele tulevikus.

Juba viiendat korda heisatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäeva puhul riigilipud. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul aitavad hõimupäevad  paremini teadvustada meie rahvuslikku omapära ja kuulumist soome-ugri rahvaste perre, süvendavad austust oma juurte, keele ja kultuuri vastu.  Hõimupäev on soome-ugri rahvaste ja riikide koostöö sümboliks.

Sel aastal korraldatakse hõimupäevade peasündmused uutes asupaikades. Laupäeval, 15. oktoobril kell 10 algab Tartus, Eesti Rahva Muuseumi vastavatud hoones hõimupäeva konverents „Soome-ugri muuseumid – kuidas edasi?“. Arutletakse, kuidas arenevad soome-ugri rahvaste rahvusmuuseumid ja kuidas tutvustada oma kogusid nii, et rahule jääksid nii tavakülastajad kui ka asjatundjad.

Lisaks ERMi töötajatele võtavad konverentsist osa etnoloogid Venemaa, Ungari ja Läti muuseumidest. Kell 18 toimub samas suur pärimusmuusikakontsert, millel esinevad külla saabunud folklooriansamblid. Kaugemad külalised on seekord ungarlased ja neenetsid, lähemalt aga ingerisoomlased ja liivlased.

Tallinnas teeb hõimupäevade peakontsert samuti läbi uuenduskuuri: katsetame, kuidas sobivad kokku pärimusmuusika ja Kultuurikatla võimsad ning huvitava ajalooga ruumid. Pühapäeval, 16. oktoobril kõlab seal kogu päeva soome-ugri rahvaste muusika nii ehedate pärimusmuusikaansamblite esituses kui ka elektroonilises töötluses.

Õhtu lõppedes võib jalga keerutada ühises tantsutoas Udmurdimaa hoogsaima tantsuansambli Ekton Korka eestvedamisel ning pärimusmuusik Cätlin Mägi ja DJ Erki rahvapille ja klubimuusikarütme miksival kontserdil. Eestis tegutsevad soome-ugri seltsid on sisse seadnud infolauad käsitöö ja raamatutega. Töötab kohvik soome-ugri suupistetega.

Hõimupäevade programmis on oluline koht just erinevaid kultuuriilminguid läbi põlisrahvaste vaimse kultuuripärandi prisma sünteesivatel projektidel. Tartus saab 14. oktoobril kuulata Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia pärimusmuusikadoktorandi Maria Korepanova kontsertetendust „Ajajõgi“, kus iidsed udmurdi ja bessermani laulud omandavad uue kõla džässihelide ja maailmamuusikarütmide abil. Ersa mitmehäälset pärimuslaulu tõlgendab omanäolises võtmes ansambel Oyme, keda seob koostöö ka maailmamuusikaansambliga Deep Forest.

Kammermuusikakontsert toimub seekord 29. oktoobril sarjas HelijaKeel ning on pühendatud hääbumisohus keeltele. Sellel mängitakse Eduard Tubina ja Mart Siimeri rahvamuusikast inspireeritud teoseid, kavas on ka mullu spetsiaalselt hõimupäevadeks tellitud mari rahvamuusika aineline kammermuusikateos, mille solistideks on mari pärimuslaulik Anna Mišina ja sopran Arete Teemets. Oma uut loomingut loevad ajakirja „Värske rõhk“ noored autorid. Kuu lõpul toimuvad soome-ugri luuleprõmmud innustavad aga luulet kirjutama ja julgemalt esitama vähemus- ja murdekeeltes.

Hõimupäevade ajal esilinastub kaks dokumentaalfilmi. ERMi teaduri Indrek Jäätsi ja Maido Selgmäe „Läbi vepslaste maa: 50 aastat hiljem“ on dokumentaalfilm Venemaal, Leningradi oblastis elavatest vepslastest, nende identiteedist ja keelest. Liivo Niglase „Armastuse maa“ räägib metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella võitlusest naftatööstuse vastu ja põlisrahvaste õiguste eest.

Hõimupäevade ettevõtmisi toimub üle kogu Eesti. Üha rohkem haridus- ja kultuuriasutusi ning seltse korraldab oktoobrikuus iseseisvalt soome-ugri rahvastele pühendatud üritusi.

Ka Fenno-Ugria Asutuse poolt külla kutsutud ansamblid sõidavad esmalt paar päeva mööda maakondi ning esinevad koolides ja rahvamajades, sageli koos kohalike kollektiividega.

Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eesmärgiks on tutvustada hõimupäevi kui üldrahvalikku liikumist, millega võivad haakuda paljude valdkondade inimesed, ühendused ja asutused, et näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel. 2011. aastast alates on oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta