Sellel nädalal toimub hõimupäevade raames rida kirjandussündmusi, mis on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale! Sündmuste eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et soome-ugri keeled on elujõulised, kui neis mitte ainult ei räägita, vaid ilmub ka kirjandusteoseid.

Fenno-Ugria Asutuse kauaaegne töötaja ning kirjanik Kauksi Ülle sõnas, et väikeste keelte austamine on sama, mis looduse poolt seismine. „Väikese ja erilise säilitamine on maakera ja inimkonna säilimise võtmeküsimus. Inimesed, kes oskavad väikest keelt ja kelle indentiteet on seotud hõimu, küla ning suguvõsaga, mõtlevad iseseisvalt ja on tugevad ülemaailmsete mõjutuste vastu seismisel.“

Hõimupäevade kirjanduslikul kolmapäeval, 30. oktoobril kell 18 tulevad kokku eesti, mari, komi, udmurdi ja soome poeedid Nina Obrezkova, Raisja Sungurova, Muš Nadi, Esa Hirvonen, Ville Hytönen, Jürgen Rooste ja Aapo Ilves. Samuti lööb kaasa inglise kirjanik Andy Willoughby, kes on oktoobri algusest Tartu resident-kirjanik Karl Ristikivi majas. Willoughby ja tema kolleegi Bob Beagrie kahasse kirjutatud raamat “Sampo: Teel kaugemale põhja“ on ammutanud inspiratsiooni “Kalevalast” ning soome-ugri mütoloogiast. Kohtumisel „Smugriluuleralli. Luule ja muusika“ esitatakse (ka murdekeeltes)  linnaluulet,  loitse, laule ja pillilugusid. Sündmus toimub Eesti Kirjanike Liidu majas (Harju 1) ning sissepääs on 1€/2€.

Kolmapäeva, 30, oktoobri õhtul kell 21 jätkub kirjanike luule- ja lauluõhtu Kalamaja klubis Heldeke. Sündmusel „Hõimukabaree: karupulmad ja ilvesevarrud“ astuvad üles Aapo Ilves, Mari Prekup, Artur Rinne (Esivanemate Kaja), Madis Ristmägi, Nina Obrezkova, Raisja Sungurova, Muš Nadi, Esa Hirvonen, Ville Hytönen, Andy Willoughby, Erik Juhandi, Jürgen Rooste jpt.

Neljapäeval, 31. oktoobril kell 16 toimub Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis (7- korrusel) sündmus „KultuuRRikas. Soome-ugri kirjanike vestlusring hõimupäevade raames“.

Juttu tuleb väikeste keelte ja kultuuride kestmise kunstist, saab kuulda luulet ning kohtuda kirjanikega. Esinevad: Raisja Sungurova, Esa Hirvonen, Ville Hytönen, Andy Willoughby ja Jürgen Rooste. Vestlusring toimub rahvusraamatukogu humanitaarsaalis (7. korrusel). Üritus on tasuta!

Sündmuste korraldaja, eesti kirjanik Jürgen Rooste sõnas, et soome-ugri keeled on Põhjala (Põhja-Euraasia) alus. Seetõttu on väga oluline, et säiliks hariduse saamise võimalus nendes keeltes. „Soome-ugri keelte hävimine oleks nagu väikeste liikide hävimine ökosüsteemis. Domineerivad taimed või loomad kaovad siis ka peagi, nende eluruum sõltub väikeste toest,“ ütles Rooste.

Sündmused on osa 2019. aasta hõimupäevade programmist.
Selle aasta hõimupäevad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

Lähemalt kirjanikest:

Nina Obrezkova – komi luuletaja, on avaldanud mitmeid luule- ja proosakogumikke. Praeguseks on ta soome-ugri maailmas üks tuntumaid komi kirjanikke, keda on tõlgitud pea kõigisse soome-ugri keeltesse. Ka ise on ta tegelenud tõlkimisega, näiteks on ta tõlkinud komi keeled Hando Runnelit ja Marie Underit.

Raisja Sungurova – üks andekamaid ja samas ka auhinnatumaid mari noori luuletajaid, on mitmete luulekogude autor. Tema luuletustes on nii loodusehelinaid kui ka valu oma emakeele pärast. Lisaks luuletamisele on ta väga aktiivne Handi-Mansi autonoomses ringkonnas elavate maride ühiskodlik-poliitiliste huvide eest seisja ja kohaliku Mari liidu – ušemi – esimees.

Muš Nadi on nii poeet kui ka tõlkija, kokku on ta udmurdi keelde tõlkinud enam kui 15 raamatut. Eesti keeles on tal ilmunud luulekogu „Paljajalu“. Nadiluulet iseloomustab teemade mitmekesisus, julgus, huvitavad kujundid nii riimluules kui vabavärsis. Nadi osaleb aktiivselt Eestis elavate udmurtide kogukonna töös ja korraldab Eesti-Udmurdi kirjanduskontakte.

Esa Hirvonen on soome luuletaja ja rännumees, kes on kodu leidnud Turu linnas. Ta korraldab iga-aastast peamiselt Edela-Soomes toimuvat festivali “Runoviikko”. Hirvoneni peetakse Turu luule kõige valjemaks ja omapärasemaks hääleks. Tema loomingut iseloomustavad kiired muutused ja luule teatav argisus.

Ville Hytönen on Tallinnas elav soomlasest luuletaja ja raamatukaupmees. Ta on avaldanud seitse luulekogu, samuti arvukalt lasteraamatuid, millest mitmedki on tõlgitud eesti keelde. Viimasel paaril aastal on ta kirjutanud romaane, näiteks „Jumala koerad“ on ilmunud ka eesti keeles.

Andy Willoughby on aidanud tõlkida ja avaldanud paljude erinevat päritolu luuletajate loomingut, töötanud loovkirjutamise õppejõuna ning juhtinud Middlesborough’s luule- ja muusikaõhtute sarja The Electric Kool-Aid Cabaret. Eesti keelde on ilmunud ka kirjaniku loomingut: 2017. aastal ilmus Kersti Undi tõlkes eesti keeles Willoughby ja tema kolleegi Bob Beagrie kahasse kirjutatud “Sampo: Teel kaugemale põhja”, mis on ammutanud inspiratsiooni “Kalevalast” ning soome-ugri mütoloogiast, väljaandmist ootab ka tema 2016. aastal ilmunud luulekogu “Between Stations” (“Jaamade vahel”).

Jürgen Rooste ja Aapo Ilves ilmselt eesti publikule tutvustamist ei vaja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta