Kevad rühmab oma teed suure hooga, juba on liikvel esimesed kevade lõpu kuulutajad - muruniidukid. Aga parem mõtiskleme vaikuses Piia luuletuse saatel.
Sulan armastuseks
Emake Maa
ulatab mulle
oma samblases
peopesas
jääkarva punaseid
jõhvikaid,
need sulavad
mu huulte
embuses...
Vaikiv raba
haarab õrnalt
mind sülle,
paitab palet
sookailulõhnase
härmakarge
hääletu tuulega
... ja ma sulan.
Sulan
armastuseks.
Loe eelmist Piia luuletust siit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
