Tänagi on pühapäev ja kuhugi pole kadunud meie luuletaja Piia, kelle luuletusega on võimalus tänagi kaasa mõelda.
Avarus
Avarus kasvab
südamesopist,
küünitab
oma helendavad
kombitsad
õlanukkidest
sõrmeotsteni,
libistab ennast
puusalt põlvedeni,
haarab
iharalt varvastest,
kihutab hella
hooga
läbi mu naeratuse
taevani…
Ta ei peatu.
Loe Piia eelmist luuletust siit
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
