2016. aastal leidis aset mitu inimeste tekitatud hirmuäratavat õnnetust. Neist tuleb rääkida, sest selliste juhtumite ignoreerimine loob ohu, et need korduvad.

Indian Point tuumajaam. Pildistas Tony CC BY 2.0 creativecommons.org, via Wikimedia Commons
Indian Point tuumajaam. Pildistas Tony CC BY 2.0 creativecommons.org, via Wikimedia Commons

Tuumaelektrijaama lekked USA-s: New Yorgis, Washingtonis, Floridas

Pärast Fukushima katastroofi võiks eeldada, et oleme tuumajaama ebapüsiva infrastruktuuri ohtudest teadlikumad. Ometi oli eelmisel aastal ulatuslik leke mitte ainult ühes, vaid kolmes USA tuumaelektrijaamas, ja neid vaevu mainiti korporatiivmeedias, teatas meediakanal TrueActivist.com.

Esimene juhtum leidis aset New Yorgis Indian Pointi tuumaelektrijaamas, kus põhjavee leke reostas kolme seirekaevu. Selle tagajärjel suurenes seirekaevude radioaktiivsus peaaegu 65 000 protsenti. Kuigi ametnike hinnangul leke ohtu ei kujuta, oli Indian Pointi tuumaelektrijaamas aasta jooksul üheksa tehnilist probleemi. 

Ainult paar kuud hiljem tekkis tuumaleke USA teises otsas. Märtsis lekkis ligikaudu 13 200 liitrit (3500 gallonit) radioaktiivseid jäätmeid Hanfordi tuumajäätmete ladustamispaigast. Washingtoni osariigi ökoloogiaamet (Washington Department of Ecology) küll möönis suure lekke toimumist, kuid väitis, et „hetkel ei ole ühtegi märki jäätmete lekkest keskkonda ega riski ühiskonnale”. Peagi pärast leket haigestus radioaktiivsete jäätmete tekitatud aurude tõttu vähemalt 11 ladustamispaiga töötajat, kes tuli evakueerida. Viidates suurtele kuludele on keskvalitsus mitu korda tagasi lükanud Washingtoni osariigi taotlused koht puhastada.

Umbes samal ajal, kui toimus Hanfordi leke, avastas Miami ülikooli uuring, et lähedal asuvast Turkey Pointi tuumaelektrijaamast on juba aastaid lekkinud radioaktiivseid jäätmeid Biscayne´i lahe veekaitsealale. Uuring avastas lahest suures koguses radioaktiivseid isotoope, mis on pärit tuumaelektrijaama jahutuskanalitest. Võrreldes merevee tavalise radioaktiivsuse tasemega suurendasid lekked lahe radioaktiivsuse taset 215 korda. Peale selle avastati, et lekkinud radioaktiivsus oli liikumas kaevude poole, mis varustavad joogiveega miljoneid Florida elanikke. Jaama jahutuskanalid on olnud riskiks alates 2013. aastast, kui sooviti suurendada jaama võimsust ja sellega põhjustati kanalite veetemperatuuri ohtlik tõus. (1)

Tuumajaam on ka varem olnud keskkonnakaitsjate kriitikatule all, kuna selle jahutussüsteem tapab kalamaime ja -marja. (2)

Petroperu. Pildistas Chalisimo5, GFDL www.gnu.org või CC BY 3.0 creativecommons.org, via Wikimedia Commons
Petroperu. Pildistas Chalisimo5, GFDL www.gnu.org või CC BY 3.0 creativecommons.org, via Wikimedia Commons

Petroperú neli naftaleket Peruus Amazonase jõgikonnas

2016. aasta väidetavalt suurim inimsüül tekkinud keskkonnakatastroof oli neli ulatuslikku naftaleket, mille põhjustas Peruu suurim naftakompanii Petroperú. (1, 3)

Esimesed kolm leket saastasid otseselt Amazonase jõgikonda, planeet Maa üht kõige tähtsamat ökoloogilist elukeskkonda. Kaks esimest naftareostust juhtusid 2016. aasta jaanuari lõpus ja kolmas ainult nädal hiljem. Selle tagajärjel reostas 3000 barrelit toornaftat vähem kui ühe kuuga kaks Amazonase lisajõge, millest sõltus üle 8000 kohaliku elaniku vesi ja toit. Pärast lekete avastamist takistasid rängad paduvihmad Petroperúl esialgu lekkeid kontrolli alla saamast.

Petroperú 2016. aasta viimane naftareostus juhtus juunikuus, mil välja voolas 477 barrelit naftat. Lekete olulisemaid põhjusi oli aegunud inventar: üks lekke põhjustanud naftajuhtmeid oli 40, teine aga rohkem kui poolsada aastat vana. Petroperú otsustas õnnetusele lisada solvangu, illegaalselt palgates kohalikke vaesunud peredest pärit lapsi ja teismelisi leket koristama. BBC korrespondent Wyre Daviesi sõnul maksis firma lastele dollari ühe ämbritäie jäätmete kohta. Kaitsevarustuseta töötades jäid paljud oma kodu lähistel reostust koristanud lapsed raskesti haigeks. (1)

Vabrik Hiinas. High Contrast CC BY 2.0 de creativecommons.org, via Wikimedia Commons
Vabrik Hiinas. High Contrast CC BY 2.0 de creativecommons.org, via Wikimedia Commons

Õhusaaste Aasias

Kõikide näitajate järgi muutus õhusaaste 2016. aastal mõnes arenguriigis nii hulluks, et see ei ole enam ainult peamine keskkonnaprobleem, vaid ka ennenägematu tervisekriis.

UNICEF teatas käesoleva aasta alguses, et õhusaaste põhjustab igal aastal umbes 600 000 lapse surma. Olukord on nii talumatu, et laskmaks tööstuslikul sudul hajuda, ollakse kõnealustes riikides sunnitud tehased aeg-ajalt nädalateks sulgema. Sageli pole sellest eriti kasu.

Tugevasti saastunud õhku võib leida kogu maailmas, kuid mitmes Aasia riigis on olukord väljunud kontrolli alt. Näiteks on Pakistanis õhu saastetase nii kõrge, et eelmisel aastal suri selle tõttu 60 000 pakistanlast.

Ometi kahvatub see Hiina ees, kus suremus saastatud õhu tõttu on maailma suurim: alates 2012. aastast on saastunud õhu tõttu surnud üle miljoni Hiina elaniku. Indias on sama aja jooksul surnud 600 000 inimest. (1)

Hiina meditsiiniliidu president Zhong Nanshan hoiatas juba 2012. aastal, et õhusaastest on saanud Hiina suurim keskkonnaprobleem. Pekingi linnaõhus mõõdeti 2013. aastal alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooniks linnaõhus isegi 1000 μg kuupmeetri kohta. (4) 2016. aasta keskmine 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsiooni näitaja Pekingis oli 73  μg kuupmeetri kohta. (7)

Saasteosakeste suurus on otseses seoses nende potentsiaaliga kutsuda esile negatiivset tervisemõju – on teada, et mida väiksemad on saasteosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need võivad sattuda. Alla 2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakesed on võimelised jõudma kopsu alveoolidesse. (5) Võrdlusena olgu öeldud, et näiteks Tallinnas Õismäel ei ulatunud viimasel nädalal  2,5 mikroni suuruse diameetriga saasteosakeste kontsentratsioon üle 10 μg kuupmeetri kohta. (6)

Punased looded Californias. Public Domain, P. Alejandro Díaz via Wikipedia.org
Punased looded Californias. Public Domain, P. Alejandro Díaz via Wikipedia.org

Laastav „punaste loodete” puhang Tšiilis Chiloé saarel

Selle aasta märtsis sattus Lõuna-Tšiilis asuv Chiloé saar riigi ajaloo kõige hullema „punaste loodete” puhangu ohvriks. Kuigi „punaste loodete” fenomeni seostatakse tavaliselt troopiliste piirkondadega, on pigem Antarktika kui ekvaatori lähedal paiknevat Chiloé´d tabanud veeõitseng võrreldav sellega, mida tavaliselt näeb Floridas.

Mürgise õitsengu tagajärjel hukkus 20 miljonit kala. See peaaegu hävitas seni jõudsalt arenenud kalatööstuse, millest peaaegu kogu saare elanikkond majanduslikult sõltub. Peale selle toodavad „punased looded” – tegelikult vetikate esinemisvorm – neurotoksiine, mis samuti ohustasid saare 18 miljonit asukat, eriti neid, kes elasid rannikualadel. Kõige hullem on see, et katastroofi oli võimalik vältida.

Ainult paar kuud enne seda juhtumit viskasid väliskorporatsioonide juhitavad tööstuslikud lõhekasvandused saare rannikult alla mitu tonni surnud lõhesid. Teaduslikult on tõestatud, et „punaste loodete” vohamist soodustab ülemäärane lämmastikukogus. Kuna kalad eritavad külluslikult lämmastikku, on selge, et katastroofi põhjustas Tšiili tohutu lõhekasvandustööstuse hoolimatus. (1)

Sweetwateri linn Texases. Pildistas CletusDitto (GFDL www.gnu.org või CC BY-SA 3.0 creativecommons.org), via Wikimedia Commons.jpg
Sweetwateri linn Texases. Pildistas CletusDitto (GFDL www.gnu.org või CC BY-SA 3.0 creativecommons.org), via Wikimedia Commons.jpg

Nafta- ja gaasilekked USA-s

USA-s oli 2016. aastal rekordiliselt palju suuri torujuhtmete lekkeid. Torujuhtmete ja materjalide ohutusega tegeleva administratsiooni (Pipeline and Hazardous Materials Safety Administration, PHMSA) andmetel oli USA-s novembri lõpuks registreeritud kokku 354 juhtu, mil torujuhtmetest lekkis ohtlikku vedelikku. See on kindlasti hullem kui eelnevatel aastatel, eriti arvestades, et 16% leketest saastas keskkonda üle 100 barreli nafta, gaasi või frakteerunud heitveega. Septembris purunes osa Coloniali torujuhtmest Alabamas, mille tagajärjel lekkis 336 000 gallonit bensiini ümbritsevasse keskkonda. Teine bensiinileke leidis aset kuu aega hiljem Pennsylvanias, kus 55 000 gallonit bensiini sattus jõe lisajõkke, mis varustab veega kuut miljonit inimest.

Peale selle toimusid ka USA-s naftalekked. Septembris lekkis 800 barrelit toornaftat Sunoco logistikafirma (sama ettevõte, mis on määratud palju vaidlusi põhjustanud Dakota Access torujuhtme üle järelevalvet teostama) hallatavast torujuhtmest Texases Sweetwateri linna lähedal. Ometi toimus kõige hullem naftaleke ainult kuid varem mais, kui Shell Oil Co süül valgus 2100 barrelit naftat Mehhiko lahte, ja ettevõtte vastutus selle eest oli minimaalne. Mehhiko laht on kannatanud uskumatute kahjude all, kuna alates 2012. aastast on sinna 147 naftalekke tõttu lekkinud 516 900 gallonit naftat.

Siia hulka ei ole isegi arvestatud BP (varem British Petroleum) katastroofilisi kahjusid tekitanud 2010. aasta naftaleket, kus naftapuurkaevust voolas 87 päeva jooksul lakkamatult tohutul hulgal naftat (1). 

Kasutatud kirjandus

  1. Whitney Webb "Worst Man-Made Disasters Of 2016 You’ve Probably Never Heard Of" 30.12.2016
  2. "Indian Point Energy Center" Wikipedia.org 16.07.2017
  3. "Petroperú" Wikipedia.org 16.07.2017
  4. "Pollution in China" Wikipedia.org 16.07.2017
  5. H. Orru "Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas" Tartu Ülikool 2007
  6. Airviro.klab.ee "Eesti välisõhu kvaliteet" 16.07.2017
  7. Abc.net "Chinese pollution: Beijing sets 2017 air quality goal at more than double WHO's acceptable standard" 14.01.2017

Jaga: