Keskkonnaagentuuril valmis värskelt 2016. aasta veekasutuse kokkuvõte, millest joonistuvad välja vee tarbimise keskmised kogused. 2016. aastal tarvitati Eestis 41,4 miljonit m³ olmevett, st keskmiselt 2,6 m³ (ehk 2600 liitrit) iga Eesti elaniku kohta kuus.

Heitvee kogused ja reostuskoormused on suurenenud. 2016. aastal puhastati kokku 301,5 miljonit m³ reovett, mis on ligi 14 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Eelkõige tuleneb see ilmastikutingimustest oluliselt suurema sademete hulga näol.

Suurenenud heitveehulga tõttu on suurenenud ka reostuskoormus. Tööstuse ja asulate heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise aine (BHT7), lämmastiku ja fosfori kogused on suurenenud vastavalt 20,4, 15,7 ja 6 protsenti.

Vett ammutatakse kas veekogust või põhjaveekihtidest. Kogu veevõtt Eestis on ligikaudu 1,8 miljardit kuupmeetrit. Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aastal  suurenenud kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav vee kogus ligikaudu 11 protsenti, pinnaveevõtt on suurenenud ligi 8 protsenti. Pinnavett kasutatakse enamasti elektrijaamade jahutusveena.

Kogu veekasutus vähenes aastaga ligi 4 protsenti (va elektrijaamade jahutusvesi), seda peamiselt energeetikas kasutatava vee arvestuses. Muudes tegevusvaldkondades, st tööstuses, olmes, põllumajanduses on vee tarbimine jäänud enamasti samaks.

Andmestiku aluseks on veekasutuse aastaaruanne, mille esitavad vee erikasutajad, kes kasutavad vett keskkonnaloa alusel (vee võtmine, heitvee või saasteainete suublasse (sh põhjavette) juhtimine, kalakasvatamine, meres süvendamine ja/või kaadamine). Arvestusest on väljas need veetarbijad, kelle veevõtt puur- või salvkaevudest on alla 5 m³/ööpäevas ja pinnaveekogudest alla 30 m³/ööpäevas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta