Keskkonnaagentuuril on valminud 2017. aasta veekasutuse koondaruanne, millest leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Aruanne on leitav siit.

Kogu veevõtt Eestis 2017. aastal oli 1,8 miljardit kuupmeetrit, kuid sellest umbes 80% ehk 1,5 miljardit kuupmeetrit moodustas Narva jõest võetav Ida-Virumaa elektrijaamade jahutusvesi, mille keemiline koosseis protsessi käigus ei muutu ja mis juhitakse peale jahutusprotsessi jõkke tagasi.

Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aastal 14% võrra kaevandus- ja karjääriveevõtt, mis paljuski sõltub sademete hulgast: mida sademeterohkem on aasta, seda suuremad on paratamatult ärajuhitava kaevandus- ja karjäärivee kogused, kus maapinda imbunud sademevesi on segunenud põhjaveega. Riigi Ilmateenistuse meteoroloogia aastaraamatute andmetel oli Eesti keskmine sademete hulk 2016. ja 2017. aastal vastavalt 696 ja 708 mm. Eesti norm ehk paljuaastane keskmine on 672 mm. Olmevee ehk joogiveena käsitletakse vett, mis on mõeldud joomiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks. 2017. aastal tarbiti kokku 39 miljonit kuupmeetrit olmevett.

Maakondade võrdluses on 2017. aastal kõige suurem olmeveekasutus ühe elaniku kohta Ida-Virumaal ning kõige väiksem Hiiumaal, vastavalt 38,9 ja 12 kuupmeetrit. Seega on vahe kahe maakonna vahel koguni 3,3-kordne. See on tingitud asjaolust, et Hiiumaal kasutavad paljud tarbijad vee saamiseks individuaalseid kaevusid, mis koondaruandes ei kajastu. Terviseameti andmetel on maakondade võrdluses Hiiumaal kõige väiksem ühisveevärgiteenust kasutatavate elanike osakaal, 52%, Ida-Virumaal on vastav näitaja 98%. <2017. aastal tekkis 338 miljonit kuupmeetrit puhastamist vajavat reovett, millest puhastati 99,9%. Puhastatud reovee hulk on võrreldes 2016. aastaga kasvanud 12%, see on eelkõige tingitud suurenenud sademete hulgast.

Seoses vihmase aastaga kaasnenud veekoguste kasvuga suurenesid 2017. aastal ka bioloogilise hapnikutarbe ja üldlämmastiku koormused, vastavalt 25% ja 7%, nende näitajate koormused 2017. aastal on vastavalt 1051 ja 1306 tonni. Siseveekogudes peamise limiteeriva toiteaine, fosfori, aastane koormus on 68 tonni ning see on aastaga 2% vähenenud. Üldjoontes on reostuskoormused Eestis paarikümne aastaga oluliselt vähenenud: bioloogiline hapnikutarve võrreldes 1992. aastaga 17, üldlämmastiku reostuskoormus 4 ja üldfosfori koormus 12 korda. Reostuskoormuste vähenemistendents aastate jooksul on tingitud investeeringutest kanalisatsiooni ja reoveepuhastite rajamisesse ja uuendamisesse.

Pikaajalisi trende veevõtu, -kasutuse ja reostuskoormuste kohta näeb Keskkonnaagentuuri kodulehelt Eesti keskkonnanäitajate teemaplokist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta