Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli  pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas (Sorbus aucuparia). Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal. 

Harilik pihlakas on üks kõige laiemalt levinud taimeliik Eestis, temast sagedamad on ainult  harilik raudrohi ja harilik hiirehernes, ent isegi harilik mänd on vähem levinud kui pihlakas.  Hariliku pihlaka sugulastest on Eestis looduslikult levinud pooppuu ja tuhkpihlakas ning  ilmselt kultuurist metsistununa ka soome pihlakas.

Pihlakad on inimeste meeli köitnud ammustest aegadest. Nõiapuu, õuevärava valvaja, kahjurite  peletaja, lindude lemmik – kes siis pihlakat ei teaks! Selle teada-tuntud kuvandi varjus on aga  teistsugune pihlakate lugu oma iluduste, harulduste ja kummaliste sugulussuhetega. 

Pihlaka-aasta on loodushuvilisele suurepärane ettekääne saada tuttavaks selle kirju seltskonnaga,  keda võib kohata mitte üksnes metsas ja niidul, vaid ka aedades ja parkides. Eesti Looduse 2022.  aasta jaanuarinumbris tutvustab harilikku pihlakat ja ta lähisugulasi botaanik Ott Luuk.

Eesti Looduse jaanuarinumbris tutvustatakse pikemalt ka teisi aasta olendeid: karu, metskurvitsat,  vareskaera-aasasilmikut, balti sõrmkäppa. Samuti saab ülevaate 2022. aasta mullaks valitud  tehismullast. Edaspidi pälvivad Eesti Looduses suuremat tähelepanu ka aasta seen kõrreliste  tõlvtõvik (Epichloë typhina) ja aasta sammal sulgjas õhik (Neckera pennata).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta