Täna tähistatakse rahvakalendri järgi kolmekuninga päeva. 189 aastat tagasi kuulutati välja Liivimaa talurahvaseadus. 171 aastat tagasi katsetati esimest korda morseaparaati. Nendest 6. jaanuariga seotud sündmustest Bioneer täna räägibki.

Kolmekuningapäev lõpetas talurahva jaoks jõulupühad. 6. jaanuaril oli mitmel pool Eestis (eriti Lääne-Eestis) kombeks käia külas, ka maskeeritult. Kõige sagedamini riietati ennast karuks, kureks või kolmeks kuningaks.

Päev lõpetas ka töökeelu, mis jõuludega kaasnes. Vanasti tohtis jõuluaja algusest kuni kolmekuningapäevani teha vaid hädapäraseid ja edasilükkamatuid töid, näiteks talitada loomi. Vokid olevat jõuluajal lausa ära peidetud olnud, sest ketramine oli üks tähtsamaid talviseid töid. Võib-olla seostub ketruskeeld oma ürgses algupäras kuidagimoodi ka päikesekultusega, sest et vokiratta liikumine meenutab päikeseratta ringlemist.

6. jaanuaril valati veel õnne ja üritati tulevikku näha. Mõnel pool nimetati kolmekuningapäeva isegi „kolmandateks jõuludeks“.

Vähemalt üks traditsioon kolmekuningapäeva kunagisest funktsioonist elab edasi ka tänapäeval: "head uut aastat" homme enam ei sobi öelda.

Kristlik legend räägib, et Kristuse leidsid sel päeval taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Tänu sellele sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Kolmekuningapäeva nimetatakse luterlikus traditsioonis ka Kristuse ilmumispühaks.

Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikuid, et saada õnnistust ja pühitsetud vett. Pühitsetud veel usuti olevat tervendav võime. Vesi püsis uskumuste kohaselt kogu aasta värske.

Idakirikus seostati kolmekuningapäevaga veel ühe legendiga Uuest Testamendist: nimelt Ristija Johannes olevat ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval.

Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi ka kuningateks rõivastatud inimesed, kes laulsid ja andsid nukuetendusi. Kuningad kandsid kaasas teivast tähega ja laternat, mida päevale vastavalt kutsuti Petlemma täheks.

6. jaanuaril viidi jõulu- ja näärikuused toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa või põletati pidulikult. Põletamise komme on viimastel kümnenditel levinud ka Eesti linnadesse.

Sündmused Eestis

6. jaanuaril 1820. aastal kuulutati Riias ja Kuressaares välja Liivimaa 1819. aasta talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. Seadus oli vastu võetud juba 1816. aastal.  

Uue seaduse järgi võis talurahvas omandada kinnisvara ja kasutusele tuli raharent. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallakogukonnad, mis olid siiski mõisnike kontrolli all. Talupoegadel puudus ka õigus asuda elama linna või teise kubermangu.

Eesti rahva jaoks oli tegemist üliolulise sündmusega, sest see andis juurde iseolemise tunnet ja eneseteadlikkust.

Sündmused mujal maailmas

6. jaanuaril 1838. aastal katsetas leiutaja Samuel Morse Morristownis telegraafiaparaati. Katse osutus edukaks ning sama aasta 8. veebruaril tehti ka avalik demonstratsioon USAs Pennsylvania osariigis (Franklini Instituudis).

Viis aastat hiljem (1843.a) määras Ameerika Kongress Washingtoni ja Baltimore'i vahelise telegraafiliini ehitamiseks 30 000 dollarit.

Üks kuulsamaid telegrafiste oli leiutaja Thomas Alva Edison, kes patenteeris oma viimase leiutise samuti 6. jaanuaril, seda küll 1931. aastal. Edisoni kuulsate leiutiste nimekirja kuuluvad näiteks fonograaf ja elektrihõõglamp. Oma elu jooksul registreeris Thomas Alva Edison 1100 patenti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta