171 aastat tagasi asutati Õpetatud Eesti Selts. 113 aastat tagasi esitles Wilhelm Röntgen röntgeniaparaati. Nendest teemadest Bioneer täna kirjutabki.

Sündmused Eestis

18. jaanuaril 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819. aastal loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu Ülikoolis alates 1931.aastatst tegutsenud vestlusring.

ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles.

1860. aastail algas koos Venemaa keisririigi venestamispoliitikaga ka ÕES-i tegevuses uus periood. Seltsi asutajaliikmete asemele oli asunud uus saksameelsem põlvkond, mis tingis seltsi eemalejäämise eesti rahvusliku ärkamisaja põhisündmustest. Peatähelepanu langes nüüd akadeemilisele tegevusele, seda eriti president Leo Meyeri juhtimisel 1869-99.

Seltsi pidevalt kasvanud liikmeskond ületas 19. saj II poolel 300 piiri. Nimekate baltisaksa teadlaste (Leo Meyer, Constantin Grewingk, Eduard Winkelmann, Richard Hausmann) kõrval liitus seltsi tegevusega üha enam eestlasi (Jakob Hurt, Jaan Jung, Mihkel Veske, Karl August Hermann, Martin Lipp, Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson jt).

I maailmasõja algul ÕES-i tegevus katkes. Uue hooga alustati 1919. aastal TÜ kuraator Peeter Põllu eestvedamisel. Eestlaste osakaal seltsis kasvas ning 1928. aastal mindi üle eestikeelsele asjaajamisele.

1940ndate aastate teisel poolel viidi selts Eesti NSV Teaduste Akadeemia alluvusse. 28. juunil 1950, otsustas TA presiidium ÕES-i sulgeda ja tema tegevus kodumaal katkes.

ÕES-i 150. aastapäeva tähistati pea üheaegselt nii Torontos, Stockholmis kui Tartus. 26. aprillil 1988 Tartu ülikooli raamatukogus peetud aastapäevakonverentsil tehti ettepanek seltsi tegevus taastada.

Alates 2008. aastast annab selts välja stipendiumi parima(te) Seltsi kõnekoosolekutel esitatud ettekande (ettekannete) eest. Esimesena pälvis selle Ott Kurs.

Seltsi esimees oli aastatel 1996–2008 Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppetooli professor Tiit Rosenberg, alates 23. jaanuarist 2008 arheoloog Heiki Valk. Seltsil on ka kümneliikmeline juhatus ning 2008. aasta seisuga 104 tegev- ja 16 auliiget.

Allikas: wikipedia

Sündmused mujal maailmas

18. jaanuaril 1896. aastal esitles Wilhelm Röntgen ( 1845-1923) röntgeniaparaati. Aparaadi sünd sai teoks tänu avastatud X-kiirtele, mis suutsid levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldunud ega murdunud.

Saksa teadlase avastus mõjus väga kõvasti teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil. Lühikese ajaga olid röntgenitorud võetud kasutusele meditsiinis ja paljudes teistes tehnika valdkondades.

Röntgen sai palju pakkumisi erinevatelt firmadelt, et osta ära õigus kasutada seda leiutist, aga Wilhelm keeldus patenteerimisest, kuna tema ei suhtunud enda uurimustesse kui tulu toovatesse allikatesse.

Allikas: wikipedia

Sarnased artiklid