2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson vaatas lähemalt, kes ning millele teadus- ja arendustegevuse raames kulutasid.

Möödunud aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 6% võrra enam rahalist ressurssi kui aasta varem. Kasvu vedas taas olulisel määral just ettevõtlussektor: T&A kulutustest 45% ehk 217 miljonit eurot tuli kasumitaotluseta sektoritest ja 55% ehk 264 miljonit eurot ettevõtlussektorist. Kasumitaotluseta sektorite alla kuuluvad kõrgkoolid, riigiasutused ja erasektori üksused nagu MTÜ-d ning sihtasutused.

Teadus- ja arendustegevusse suunatud kulutuste maht ei ole kunagi varem olnud nii suur. Erandlik oli vaid periood 2010–2012, kui õlitööstuses tehti olulisi investeeringuid tehnoloogiliseks arenduseks, mis tõstis Eesti kogukulutusi teadus- ja arendustegevusele varasemast märkimisväärselt kõrgemale tasemele. 2013. aastal, kui piloottehas jõudis tootmisfaasi ja uusi investeeringuid tehti varasemast oluliselt väiksemas mahus, langes ka T&A kulutuste maht.

Meie kui väikeriigi statistika eripäraks on asjaolu, et mõne üksiku suurema projekti käivitumine või lõppemine võib oluliselt mõjutada konkreetset statistilist näitajat.

Teadus- ja arendustegevuse kulutustest 37% ehk 178 miljonit eurot rahastas riik. Valdavalt suunati riigi rahastus kõrgharidus- ja riigisektorisse. Ettevõtlussektoris tehtud T&A kulutustest rahastas riik 5,7% ehk 15 miljonit eurot. Metoodika järgi loetakse riigi rahastuse hulka ka Euroopa Liidu struktuurifondidest tulevad toetused, mis kajastuvad ka riigieelarves. Ettevõtlussektori osas olid kõige suuremad T&A kulutused info ja side ning töötleva tööstuse ettevõtetel.

Kasvasid investeeringud uuringutesse ning katse- arendustöödesse

Teadus- ja arendustegevuse kogukuludest moodustasid kõige suurema osa tööjõukulud, mis kasvasid aasta varasemaga võrreldes 14%. Samas langes aga veerandi võrra T&A investeeringute maht, seda peamiselt kõrgharidus- ja ettevõtlussektoris.

Alusuuringutele suunatud kulude maht oli 93 miljonit eurot, mis on 15% vähem kui aasta varem. Samas kasvas nii rakendusuuringute kui ka katse- ja arendustööde maht. Riigisektoris kasvas rakendusuuringute maht poole, kõrgharidussektoris pea neljandiku võrra. Katse- ja arendustööde maht kasvas ettevõtlussektoris viiendiku võrra.

Teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks ehk kogukulude suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli 2020. aastal 1,79%, millega Eesti paigutus Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide seas 12. kohale. EL keskmine näitaja oli 2,3%, liidrid olid Belgia ja Rootsi, kelle T&A intensiivsuse indeks oli 3,5%.

Täistööajale taandatute hõivatute arv, kes tegelesid teadus- ja arendustegevusega, oli 6491. Inseneride ja teadlaste arv oli seejuures 5100, mis on 2% enam kui 2019. aastal. Positiivsena saab välja tuua, et teadlaste ja inseneride arv oli ettevõtlussektoris eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8%. Naisteadlaste osakaal teadus- ja arendustegevusega seotud hõivatute seas oli 42%. Selline trend on püsinud stabiilsena viimase kümne aasta vältel. Ettevõtlussektoris oli naisteadlasi 567, mis moodustas teadus- ja arendustööga seotud töötajate arvust 27%.

Lugu on pärit Statistikaameti blogist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta