Täna tähistati Kohtla-Järvel seitse aastat väldanud ülimahuka veemajandusprojekti valmimist. Projekti eesmärk oli tagada nõuetekohane joogivesi ca 60 000 Kohtla-Järve ja Jõhvi linna ning nendega piirnevate valdade elanikele. Selleks vajaliku taristu väljaehitamine ja renoveerimine läks kokku maksma 45 miljonit eurot, millest ligi 30 miljonit saadi KIKi kaudu toetusena Ühtekuuluvusfondist.

„Kohtla-Järve on suuruselt viies linn Eestis ning puhta joogiveega seotud probleemid on olnud siin piirkonnas kõneaineks juba vähemalt paarkümmend aastat. Tänasega on need mured jäänud viimaks ometi seljataha,“ rääkis Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov. „Projekti valmimisega oleme astunud suure sammu edasi mitte üksnes kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel, vaid ka piirkonna arengus tervikuna. Loodan väga, et sellega muutub Kohtla-Järve ja selle ümbrus atraktiivsemaks ka väljastpoolt tulijaile.“

Kohtla-Järve piirkonna ühisveevärgi renoveerimise peamiseks eestvedajaks oli kohalik vee-ettevõte OÜ Järve Biopuhastus. Ettevõtte juhatuse liige Vladislav Korzanov selgitab, et varem ei olnud piirkonnas ühtegi veetöötlusjaama, mistõttu ei vastanud kraanist tulev vesi juba mõnda aega joogivee nõuetele.

„Vaevalt leidub Eestis täna ühtegi sama tihedalt asustatud piirkonda, kus ca 60 000 inimest kasutavad joogiks sisuliselt töötlemata vett,“ märkis Vladislav Korzanov. „Enne veetöötlusjaamade valmimist ületas joogivesi mitmekordselt nii raua kui mangaani sisaldust. Need ei ole iseenesest küll tervisele ohtlikud ained, kuid mõjutavad oluliselt nii vee lõhna kui välimust. Tänaseks on sellised probleemid minevik. Saame elanikele pakkuda joogiks ja majapidamistöödeks puhast ja värsket vett, mis vastab igakülgselt ka ELi nõuetele.“

Lisaks kehvale vee kvaliteedile esines piirkonnas varem probleeme ka veesurvega, mida põhjustasid torustiku amortiseerimisest tingitud veelekked, üledimensioneeritud veetorustikud ja lõhestatud veevarustussüsteem. Ühisveevärgi projekti käigus teostati muuhulgas hüdraulilised mudelid ja rajati uued survetõstepumplad, mis liitsid Kohtla-Järve veevarustussüsteemi ühtseks tervikuks ning tagasid seeläbi veesurve stabiilsuse.

„Üks olulisi eesmärke oli rekonstrueerimise ja lekkeotsingusüsteemi juurutamisega vähendada olulisel määral ka müümata vee osakaalu, mille maht enne projekti teostumist ulatus isegi kuni 50%ni,“ selgitas OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe. „Projekti valmimisega on müümata vee osakaal langenud alla 20%. Tänaseks on enamus torustikke välja vahetatud ning veevarustussüsteemid tehniliselt korras nagu tänapäevases veemajanduses olema peabki.“

„Riik on KIKi kaudu suunanud Ida-Virumaa tööstuspiirkonna linnade veemajandusse seitsme aastaga enam kui 78 miljonit eurot,“ ütles KIKi struktuuritoetuste üksuse juht Andrus Pirso. „Kui seni oli suurim eurorahadest toetust saanud projekt Narva linnas, siis nüüd on selleks Kohtla-Järvele tehtud investeering, mis parandab nii inimeste heaolu kui vähendab ka koormust keskkonnale.“ 

Kokku ehitati ja renoveeriti Kohtla-Järve piirkonna veevarustuse renoveerimise projekti käigus 147 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, ehitati ja rekonstrueeriti kokku 26 puurkaev-pumplat, 4 survetõstepumplat, 4 reservuaarkompleksi, rajati täiesti uut 2 uut veetöötlusjaama. Samuti loodi veelekete jälgimise süsteem, veetorustike läbipesu süsteem jm.

Projekti kogumaksumus oli ligi 45 miljonit eurot, millest 29,8 miljonit eurot tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Ühtekuuluvusfondist. Projekti panustasid rahaliselt veel Kohtla-Järve ja Jõhvi omavalitsused ning OÜ Järve Biopuhastus.

OÜ Järve Biopuhastus on kohalike omavalitsuste poolt 2002. aastal asutatud veevarustus- ning reovee kogumis- ja puhastusettevõte

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta