Tänulikkusest on palju kirjutatud. Ja õige kah! Isegi, kui on rasked ajad, tuleb olla tänulik. Tundub, et möödunud "head ajad" on olnud liiga priiskavad ja "halvad ajad" õpetavadki tasakaalu. Paistab, et on Jumal andnud asjale nii ühe kui ka teise otsa. Ja lõpuks saabki selgemaks, mis on mõõdukuse mõõdupuu. Ja kui ei saa, siis on olukorrast kindlasti veelgi põnevam, arendavam ja huvitavam väljapääs. Tänulikkusest kirjutab Kadri Allikmäe.

Väljapääsu võimalikkust on halval ajal raske uskuda, aga tegelikult on ju meil ikka veel alles väga palju. Lihtsalt seda tuleb võib-olla otsida teisest kohast. Ja lahendused on olemas ka meie enda ees ja sees, kui vaid proovida selle kõige eest, mis juba olemas ON, tänulik olla.

Kui olla l i h t s a l t tänulik, kasvõi näiteks seitsme asja eest, mis juba praegu olemas on, leiabki otsija tröösti. Ja igal asjal on olemas ju ka oma hea külg! Kas sebra on must loom valgete triipudega või valge loom mustade triipudega? Kas klaas on pooltühi või pooltäis? Kas leib on pool-otsas või pooleldi järgi?

Öeldakse, et kui hakata olema tänulik lihtsalt niisama (isegi siis, kui tundub, et pole seda, mille eest tänulik olla), siis keerabki ja pöörabki universum ennast alati vastavalt sellele, millesse me usume, ja kui oleme tänulikud, siis tõmbamegi endale oodatut ligi :) . Prooviks järele?

Mille eest ma siis tänulik olen?

1. Olen tänulik võimaluse eest olemas olla! See on tegelikult suur au.

Budistid ja hinduistid ütlevad, et on väga suur õnn, olla lõpuks kehastunud inimesena, sest ainult läbi inimese keha saab leida tee „välja“ samsaarast e. illusioonist meie ümber.

Ma olen tõesti tänulik, et mul on võimalik elada siin Maa peal, sellel imelisel ajal, kui toimub nii palju muutusi ja on võimalik kogeda nii raskusi kui ka kergeid hetki. On ju tore? Ja kui toredasse ja ilusasse riiki ma olen sündinud. Siin on palju häid inimesi, ilus loodus, soe suvi ja pime talv (talv pakub suurepärast võimalust vaadata enda sisse ja mõtiskleda). On ju nii! Ilma kohta võiks öelda "teate küll mida" või öelda, et suvel on meri ikka külm ja pime talv on ikka, no ikka väga pime :) Aga kes vähegi on käinud Eestist kaugemal ja olnud seal pikemat aega, julgeb ilmselt nõustuda, et meil on Euroopa, kui mitte maailma kõige rahulikumad, puhtamad ja kaunimad metsad ja tõesti niivõrd ilus loodus, mis siis, et talvel on pime, sajab siin ikkagi (isegi kui see juhtub vähemalt aeg-ajalt) ka valget lund! Me oleme juba seetõttu väga rikkad.

2. Teine põhjus tänulikkuseks on inimesed, toredad inimesed meie ümber.

Oi jah, kui hea ja lihtne on öelda, et kõik teised on süüdi meie halvas tujus. Eriti sõbrad ja perekond. Just nemad põhjustavad „stressi“ ja on halvad? Aga miks peaksid teised hakkama heaks, kui meie ise oleme üks tohuvapohu ja pahanduste, ükskõiksuse või hoolimatuse pundar? Mina küll ei viitsiks. Kui siiski viitsiks natuke, siis seepärast, et aidata seda, kel on halb.

Rõõm saab ju ikkagi alguse enda seest. Kes see teine peaks meie elu toredaks tegema, kui mitte meie ise! Ma olen tänulik, et minu ümber on nii palju toredaid inimesi, kes rasketel aegadel julgustavad, parematel ja headel aegadel elavad kaasa, ning kellele ka mina julgen toeks olla ja kaasa elada. Jagatud mure on poole väiksem ja jagatud rõõm on poole suurem. Jagatud teekond on jagatud elu. Jagatud hoolivus on armastus. Jagatud küllus on veelgi suurem. Jagatud armastus on tänulikkus elu eest. Jagatud armastus  on ka täituvus südames.

Aitäh inimesed!

3. Ma olen tänulik töökoha eest. Olen tänulik, et mul on võimalik teha midagi teiste heaks viisil, mis mulle endale meeldib.

See on väga suur asi. Teinekord võib tunduda, et töö on üks kuri tegelane, sest ta on alati raske. Aga hakake siis ise kergeks! Siis pole ka töö enam raske :). Kes käsib koguaeg ennast piinata ja sundida? Päris huvitav on ennast jälgida ja  aeg-ajalt eneselt küsida, mitu korda päevas ma kasutan väljendit „ma pean“. See võiks ju asenduda sõnadega „ma võin“ ja „ma valin“. Kas ikka peab koguaeg midagi tegema või sunnime me ennast ise takka? Võiks ju vabalt võtta? Nii ongi iga töö täitsa mõnus.

Ka kõige suurema stressi juures võiks proovida korraks endale öelda: "Aga mis sest siis oleks, kui ma olukorda korraks hoopis rõõmu ja huumoriga võtaksin? Peamine on ju elu mõnuga võtta ja iseendaga rahul olla - lasta asjadel vabalt kulgeda. Nii on kõik tegemised toredad ja töö ei olegi mingi eraldi koht, kuhu hommikul hambad ristis peaks minema.

Me veedame tööl vähemalt (eestlaste puhul kindlasti rohkem) 8 tundi ööpäevas! Ma olen tänulik, et mul on töö (ja kui ei ole, siis olen tänulik, et ta tuleb!) Ma olen tänulik, et töö on mulle saatnud just sellised inimesed ja õpetajad, nagu mul on vaja, sest läbi selle olen kasvanud paremaks inimeseks. Ausõna! Aitäh teile, armsad ja kallid töökaaslased! Töö teeb tõesti inimesest inimese.

Ja ärge unustage ka puhata! Seegi on oluline!

4. Olen tänulik, et mul on toredad sugulased ja perekond!

Ai, alles neljandal kohal, aga mul on tõesti nende üle hea meel. Kuigi aeg-ajalt tundub, et sugulased ja perekond on ühed kollid, kes on loodud siia maailma minu kiusamiseks, teeb tegelikult iga keerulisem intsident meid taas  sammukese targemaks. Teinekord võib tarkuse kogumine võtta aastaid. Kuid  vaadakem asja positiivsest küljest: ega me siis ilma asjata koos pole sündinud. Ja veel samasse perekonda, kui meil poleks teineteisele nii palju õpetada! Põhiline pole ju mitte see, kes on süüdi või kes süü omaks võtab, vaid just saadud õppetund. Mida me õpime? Tingimusteta armastust? Teineteise toetamist? Andmist? Millegi (nt kellegi palve) tingimusteta tegemist! Enda muutmist?

Valus, valus! Viimane on eriti raske. Enese muutmine on vägagi tänuväärne tegevus, sest nii hakkab kergem ja elus hakkab minema paremini. Elu raskete õppetundide nägemine, tegemine ja omaks võtmine jätkub ilmselt elu lõpuni, aga pärast iga vahefinišit on tõeliselt mõnus tunne.

Aitäh perekond, et te olemas olete!

5. Olen tänulik, et on olemas suur sinine planeet.

Mõelge, kui suur ta on ja kui palju inimesi ta peal elab. See on väga suur asi, mille eest tänulik olla. Maa kannab meid, toidab meid ning me kõnnime ja elame tema peal. Ja ta annab meile joogivett. Olgu, iga päev ei saa me enam endale lubada kõiki neid häid sööke, jooke ja muud paremat, mida poest tahaks kogu aeg osta. Ent mõelge: meie riigis on ikkagi võimalik tarbida veel enam-vähem (ja mõnel puhul ka täiesti) puhast joogivett? See on väga suur asi. Paljudele inimestele on puhas vesi vaid suur unistus. Olen tänulik ehk hoian südames võlujõudu, et ka neil oleks kord vett, et ka neile tuleks vesi, näen neid külluses ja kujustan ette olukorda, et neil on kõik eluks vajalik olemas! Nii see tulebki!

Aitäh Maakera! Aitäh Suur Sinine Planeet!

6. Ma olen tänulik, et mul on iga päev midagi süüa.

Kui vaadata praegusel ajal oma rahakotti, võib teinekord tunduda, et raha on seal alati vähem kui vaja. Aga sellises olukorras võibki mõelda sellele, mida juba olemas ON! Ja tegelikult ON olemas väga palju. Ja ON võimalik kokku ka hoida! Ja ON võimalik elada lihtsamalt! Ei tea kus kohast, ei tea miks, on saanud meie inimestele harjumuseks kallite ja ebavajalike asjade ning toidu tarbimine, kui endal metsad kõik head-paremat täis. Raskemad ajad õpetavadki lihtsust. Väga paljud naised on uuesti hakanud ISE küpsetama leiba. Väga paljud linnainimesed saavad oma kartulid, jahud ja pudruhelbed maa-tuttavate käest. Paljud maal elavad talunikud teevad linnas toiduringe, et oma saadusi linnainimestega jagada. Terve, puhas toit, oma leib, puhas kartul, lihtsad kaerahelbed, marjad metsast – kõik see on imeline! Olgem tänulikud! Nähkem seda külluse ookeani, milles me JUBA supleme. See on ikka uskmatu rikkus, mis meil tegelikult juba kõik olemas on.

7. Olen tänulik, et on võimalik kogeda tänulikkust ja tema tõelist väge!

On suurepärane elada siin ja praegu - olla võimeline kirjutama, kuulma, tundma, laulma, suhtlema, armastama, olla võimeline tänulikkuseks ning õnneks!

Otsige teiegi üles oma 7 asja, mille eest tänulik olla!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta