Ma olin varem müügil näinud Aasa maitsestatud kodujuustusid ja putrusid, aga need on olnud mahemärgita. Nüüd on Aasa sarja lisandunud ka mahejogurtid.

Pean tunnistama, et kuni selle artikli kirjutamiseni arvasin, et Aasa on mõne Eesti piimatootja sari. Ma eksisin. Tegemist on taaskord leedukate kraamiga.

Leedu mahetoit trügib turule

Mulle tundub, et Leedu mahetoit ja ökotooted on tegemas aktiivset sissetungi siinsele turule. Mitmed Leedu tooted suudavad üllatada soodsa hinnaga, mis kallutab tarbijaid neid kodumaistele toodetele eelistama.

Ka mina jäin vaatama hinda. 350grammine topsik maitsestamata mahejogurtit maksis 89 senti, mis tegi kilo hinnaks 2,5 eurot. Mulle meenus, et 400grammine Pajumäe mahejogurt maksis 1,1 eurot, mis tähendas kilohinda 2,75 eurot.

Seda, et tegu on Leedu tootega, ma poes isegi ei märganud. Pakend oli ainult eestikeelsete kirjadega. Vene keelt oli leidus ainult paari sõna jagu ja sedagi peenikeses kirjas ning põhja all. Sama tagasihoidlik oli ka viide tootjale.

Aasa jogurtite taktika on kaval, sest kui tarbija ei tunne kodumaist kaupa ära, siis ei oska ta seda ka eelistada. Keskkonna vaatevinklist on see halb, sest nii tarbime enesele teadmata kaugemalt tulnud kaupu.

Meeldiva kujundusega pakendil on nähtaval kohal ka Euroopa Liidu mahepõllumajanduse märk, päritolutähis ja järelevalveasutuse kood. Jogurti päritoluks on märgitud „ELi põllumajandus“, järelevalveasutuse koodiks Leedu vastav kood LT-EKO-001.

Loe, kuidas tunda ära mahetoodet!

Pakendit on liiga palju

Ma pean tunnistama, et näen jogurtitopsides kurjajuurt, sest need on oma olemuselt raiskavad. Kui pere on näiteks neljaliikmeline, siis tähendab topsidesse pakendatud jogurtite söömine nelja pakendit. Heal juhul torgatakse pakendid ruumi säästmiseks üksteise sisse ning viiakse pakendikonteinerisse, halvemal juhul ei tehta sedagi.

Kui vähegi võimalik, eelistan jogurtit osta suurema koguse kaupa või korduvkasutatavasse nõusse.

Aasa mahejogurti on pakendatud kolmeosalisse pakendisse, mis koosneb plastpakendist, paksust eemaldatavast paberümbrisest ja õhukesest ühekordsest kaanest. Pakendirohkus tähendab, et pärast kõhutäit, on asja koguni kolme erineva konteineri juurde. Tekib vägisi küsimus, kas see ikka on öko? Kas esteetilisem paberkest on säästvam kui veidi paksem plastpakend? Miks ei pakendata jogurteid klaaspurkidesse?

Uurin pakendit edasi. Põhja alt leian koodi PAP 21, mis tähistab pakendis leiduvat paberit, ja koodi PP 05, mis tähistab polüpropüleeni. PP on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüpropüleen on vastupidav õlile ja rasvale, teda peetakse sobivaks ka korduvkasutamisel.

Maitse ja koostis

Maitse üle kurta ei saa. Mulle meeldivad paksemad jogurtid, mis ei ole liiga hapud. Maitsestamata jogurt passis hästi kokku kamaga. Virsikumaitseline jogurt ei olnud liiga magus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta