Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 2011. aasta kuulutanud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, teatas Keskkonnaministeerium.

Metsale ülemaailmse tähelepanu pööramise eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust metsade olulisusest ühiskonnale, säästlikust metsamajandusest ja looduskaitsest. Metsa-aasta väärtustab inimese tähtsust metsale ja metsa tähtsust inimesele. Metsa-aasta tunnuslause on “Kohtume metsas!”

Eesti maismaast üle poole on kaetud metsaga. Metsade pindala on viimase poole sajandiga kasvanud kaks korda. Oleme metsasuse poolest Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Valdavalt on Eestis tegu segametsadega.

Metsad parandavad meie elukeskkonda, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja tervise taastamiseks. Metsad on ka olulised liigirikkuse kandjad. Nad on toidu, meditsiini ja puhta vee allikad ning omavad elutähtsat osa nii kliima kui ka keskkonna säilitamisel. Seega – metsad on inimeste ellujäämise ja heaolu seisukohalt asendamatud. Metsad on olulised ka kultuuripärandi säilitamisel.

Meie metsades kasvab ja elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme. Looduse mitmekesisust ehk elurikkust aitavad meil säilitada rangelt kaitstavad metsaalad. Looduskaitseliste piirangutega alasid on Eesti metsades 31 protsenti. Kaitsvate metsade poolest jääme Euroopas 10. kohale, samas oleme sellega peajagu ees naaberriikidest. (Mõni näide oleks siin ikkagi asjakohane, kasvõi hästi üldistatult.)

Kogu maailmas on kaitsealuseid metsi 13 protsenti, Aasias ligi 25 protsenti. Oma metsapoliitikad on 143 riigil ja riiklikud programmid katavad kolmveerandi maailma metsadest.

Metsad eemaldavad atmosfäärist süsinikdioksiidi, kogudes süsinikku puutüvedesse ning toimides seeläbi CO2 sidujatena.

Eestis on 80 000 metsaomanikku. Puidu kui kodumaise taastuvressursi kasutamine annab tööd paljudes valdkondades töötavatele inimestele. Iga kuupmeeter metsasektoris töödeldud kodumaist puitu toob riigikassasse vähemalt 140 krooni mitmete maksude näol. (Kodumaise puidu asendamisel importpuiduga on see näitaja vaid 63 krooni.) Lisaks luuakse iga kuupmeetri puidu töötlemisega metsasektoris 540 krooni lisandväärtust. Ühe miljoni kuupmeetri puidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta.

Puude raie ei tähenda metsa hukku

Tihti kuuleme väidet, et metsi raiutakse palju ning varsti kaob see vähenegi ressurss. Faktid räägivad õnneks siiski midagi muud, mistõttu saame tõdeda, et meie metsasus on endiselt vägagi kõrge. Tasub üle rõhutada ka asjaolu, et peale uuendusraiet on metsaomanikul kohustus tagada oma metsa uuenemine. Metsade uuenemine on pikaajaline, kuid üldkokkuvõttes võtavad raielangid üsna pea taas metsa ilme.

Metsade majandamisel ja Eestile omasel mõõdukal raietegevusel on oluline tähtsus kõikidele eestlastele. Meile meeldib ehitada puidust ning eelistades seda plastikule ja betoonile, panustame kliimamuutuste vähenemisele. Metsandus annab tööd igale 15. eestlasele, toob riigile makse ja puidu ning puittoodete eksport ergutab majandust.

Kogu maailmas kasutatakse metsi järjest mitmekülgsemalt, seetõttu kahaneb vaid majandusliku otstarbega metsade pindala ka edaspidi. Eestis puuduvad metsad, mida majandatakse vaid tulu saamise eesmärgil. Maailma kontekstis on kõik meie metsad mitmekülgse kasutusega, kuna olulisel määral on piiratud raievanuseid ning kohustatud säilitama looduslikku mitmekesisust.

Metsa-aasta juhatab sisse järgmise arenguetapi metsanduses

2010. aasta 16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, mille põhieesmärk on tagada, et meie metsad oleksid ka edaspidi mitmekesised, elujõulised ja tootlikud.

Eestile on oluline, et metsad säiliksid nii elu- kui ka looduskeskkonnana, et meie metsandusettevõtted areneksid ning oleksid konkurentsivõimelised, et suureneksid investeeringud metsamajandusse, et mitmekesistuksid puhke- ja vaba aja veetmise võimalused metsades ja ka erametsaomanikud hakkaksid oma metsadega rohkem tegelema.

Rahvusvaheline metsa-aasta annab hea tõuke metsanduse arengukavaga kavandatud tegevuste elluviimiseks. Eesti metsades ja metsandusel on olemas kõik selleks, et pakkuda ühiskonnale majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi hüvesid. Arengukavas ongi kirjeldatud meetmed ja tegevused, milliste elluviimine on vajalik, et ühiskonnale oleksid kõik metsa poolt pakutavad hüved alaliselt tagatud ja metsaomanikud saaksid ja sooviksid neid hüvesid pikaajaliselt toota.

Kohtume metsas!

Vaata ka:

Rahvusvaheline metsa-aasta
International Year of Forests

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta