Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.

Riigikogu võttis 2. juunil vastu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis keelab Eestis alates 1. jaanuarist 2026 karusloomakasvatuse, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk. Eesti on esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud.

“Tegemist on pikalt kaalutud otsusega ja tuleb tunnustada nii otsusetegijaid kui ka loomade eestkoste organisatsiooni Loomust, et see nüüd tehtud sai,” sõnab Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Aleksei Lotman. “Karusloomafarmide keelustamine tõstatati Riigikogus esimest korda juba aastal 2009. Siiani on loomade heaolust ja keskkonnaohu leevendamisest tähtsamaks peetud farmipidajate majanduslikke kaalutlusi.”

Aasta kõige keskkonnavaenulikumaks teoks ehk keskkonnakirve vääriliseks valis EKO looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse ümber korraldada senine ranna ja kalda kaitse. Eelnõu kohaselt vähendataks praeguse kuni 200-meetrise ehituskeeluvööndi ulatust vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.

“Mererand ning jõgede ja järvede kaldad vajavad kaitset mitmel põhjusel,” lausub Lotman. “Ühelt poolt on tegu väga tundlike maastikega, teiselt poolt on tegemist aladega, mis on tugeva inimsurve all. Seda teadvustati praegust regulatsiooni kirja pannes ning samadele järeldustele on jõutud ka mujal Läänemere äärsetes riikides. Kui menetluses olev regulatsioon seaduseks saaks, suureneks surve rannaaladele märgatavalt, kahjustada saaksid ka elupaigad, mille kaitset nõuab Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Lisaks looduskaitsele on ehituskeeluvööndi kaotamine ka avaliku ligipääsu teema – me kõik oleme huvitatud, et pääseksime jätkuvalt veekogude äärde ujuma, kalastama, jalutama.” EKO põhjalikumat seisukohta esitatud eelnõule saab lugeda SIIT.

 

Teised teo ja kirve nominendid

 

Tunnustust väärivate keskkonnategudena tõi EKO esile veel president Kersti Kaljulaidi eestkõneleja ja suunanäitaja rolli kliimateemadel ning toidupäästmisliikumise Foodsharing Tartu haru ja režissöör Anna Hintsi panuse toiduraiskamise vähendamisse filmi “Homme saabub paradiis” kaudu.

Keskkonnakirve kandidaatide seas kerkisid lisaks tiitli saanule esile veel keskkonnaandmetele ligipääsu piiramine metsaandmete näitel keskkonnaministeeriumi poolt ning kevadise hanejahi lubamine keskkonnaameti poolt olukorras, kus nende enda tellitud uuringu tulemused seda ei toetanud.

EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat üheksateistkümnendat korda. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses esile keskkonnaalgatusi ja -probleeme, millest eeskuju võtta või mida tulevikus paremini lahendada. Varasemaid keskkonnateo ja -kirve laureaate saab näha siit..

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Sarnased artiklid