Sel nädalal on Eestisse jõudnud  esimesed miinuskraadid, mistõttu alustasid kütusefirmad suurema külmataluvusega talvekütuste väljavedu kõikidesse teenindusjaamadesse üle Eesti. Hetkel on keskmine kütuse külmakindlus näiteks Circle K jaamades -15°, mida langetatakse järkjärgult kuni -32° kraadini.

„Esimese miinuskraadide saabumisel on oluline, et iga autoomanik kontrolliks, kas paagis võib olla veel suvine mootorikütus. Kui miinuskraadide saabudes on kütusepaagis madala külmataluvusega kütus, siis võib juhtuda, et sõiduk ei käivitu ning vajab vale kütuse tõttu sootuks remonti,“ sõnas Circle K Eesti mootorikütuste ja autopesu kategooriajuht Jan Osa.

Osa selgitas, et  miinuskraadidega tekivad mittesobiva külmakindlusega diislikütusesse parafiinikristallid, mis ummistavad kütusefiltri ehk kütus ei voola enam filtrist läbi ning auto ei käivitu. Selle ära hoidmiseks tuleb tankida talvekütuseid, millel on kõrgem külmataluvus. Näiteks Circle K arktiline diislikütus on külmataluvusega -32° kraadi.   

Eksperdi sõnul on eriti külmatundlik diislikütus ning kuigi mootoribensiin on mõnevõrra külmakindlam, on siiski ka talvistel bensiinidel eriomadused. "Peamine erinevus suvise ja talvise bensiini juures on lenduvusklass ehk kütuse aurustuvus. Talvine mootoribensiin peab mootori käivitumiseks aurustuma ka madalamatel temperatuuridel," selgitas ta.

Nii bensiini- kui ka diiselmootoriga autode puhul on oluline hoida auto kütusepaak talveperioodil võimalikult täis ja tankida tihedamalt. See aitab paagis vaba õhu koguse hoida minimaalsena, vähendades veeauru kondenseerumist paagi siseseintele ning vee sattumist kütuse hulka. „Vesi kütusepaagis võib tekitada mootoririkkeid sõltuvalt sellest, kui palju parasjagu vett paaki on sattunud. Mida rohkem vett, seda suurem tõenäosus, et sõiduk ei käivitu ning vajab remonti,“ kirjeldas Osa.

Mootorikütuste ja autopesu tootejuht rõhutas, et alates oktoobri algusest oli kõikides teenindusjaamades üle Eesti kütuse külmakindlus juba -15°, kuid arktilise külmataluvusega kütuse juurdeveol langeb  kütuse külmataluvus novembri lõpuks -32° kraadi juurde.

Lisaks sellele tuletab Jan Osa meelde, et kontrollida tuleks ka seda, et klaasipesuvedelik oleks vahetatud talvise klaasipesuvedeliku vastu, et paak öökülmadega ära ei jäätuks. „Mõistagi on oluline kiiremas korras ette võtta rehvide vahetus, sest esimeste külmadega teedele tekkiv must jää võib olla eriti ohtlik,“ pani Osa südamele lisades, et kui sageli sõidetakse linnavälistel teedel, siis tasub eelistada naastrehve ning sõites valdavas enamuses linnas, siis lamellrehve.

Seadusest tulenevalt peab talvine diislikütus külmataluvusega  -30° kraadi olema kõikides Eesti tanklates müügil alates 1. detsembrist. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta