RMK juht Aigar Kallas rääkis Bioneerile RMK-st, metsapuhkusest ja isiklikest säästmisharjumustest.

• Te olete RMK juhi rolli vastu võtnud kahel korral - aastatel 2002 ja 2007. Kas Teie visioon RMK arengust on jäänud nendel kahel korral samasuguseks?

Lühike vastus on jah. Veidi pikemalt võiks vastata selliselt, et tegelikult oli mul võimalus aastatel 1996-1998 osaleda ka RMK loomise protsessis, mil riigi kui metsaomaniku kohustuste täitmiseks eraldi organisatsioon moodustati. Metsakasvatuse pikaajalisi eesmärke efektiivselt täita suutev metsamajandaja oli siis ja on ka praegu RMK visiooniks, ajas on muutunud ainult organisatsiooni ülesehitus.

• 2007. aastal uuesti oli RMK maine üsna madal, sest Riigikontroll leidis 91 kahtlast juhtumit RMK metskondades. Keskkonnainspektsioon menetles neist vaid seitset, aga RMK mainet oli olukord juba kahjustanud. Kui käest ära oli RMK olukord tol korral Teie meelest?

RMK haldab ligi neljandikku vabariigi territooriumist ning pakub tööd ligi 3000 inimesele. Umbes kolmandik nendest inimestest on RMK palgal, osa töötab eraettevõtetes ja pakuvad RMK-le teenustööd. Nii suure tööde mahu ning töötajate arvu juures on vigade tekkimine mõningas mõttes paratamatu – eksitakse langi piiride mahamärkimisel, metsamaterjali koguste arvestamisel, vahel ka looduskaitselistest nõuetest kinnipidamisel. Samas ei saa neid vigu kuidagi õigustada, mistõttu olemegi võtnud ette mitmeid tegevusi olukorra parandamiseks.

Kõigepealt muutsime organisatsiooni struktuuri, ning tekitasime olukorra, kus igale metsamajanduslikule tööle eelneb neljasilma-printsiibiline kontroll. Oleme loonud kaasaegsetel infotehnoloogilistel vahenditel põhineva süsteemi raiutava puidukoguse hindamiseks ning transpordi jälgimiseks. Vähetähtis pole ka see, et RMK arengukavas on metsaõigusnormide rikkumise suhtes kehtestatud ‘nulltolerants’. Kord kahjustada saanud maine parandamine on keeruline, aga üritame seda siiski saavutada. Seda siis eelkõige tegude ning vähem jutuga.

• Kas Te ise jäite rahule RMK reformiga? Mis läks reformi juures hästi? Mis läks plaanitust teisiti?

Käesoleva aasta jooksul RMK-s läbi viidud ümberkorraldused olid loomulikuks jätkuks organisatsiooni varasematele arengutele. Traditsiooniline ‘kõik vastutavad kõige eest’ struktuur jaotati osadeks nii, et igale töötajale jäi oma töölõigus selge eesmärk ja võimalus jälgida selle täitmist. Varem on selliselt välja kujundatud RMK metsapuhkuse ja loodushariduse tegevusvaldkonnad, samuti metsataimede tootmine, mis mõlemad tänaseks edukalt toimivad.

Üldjoontes olen ümberkorralduste protsessiga rahul, tagantjärgi teeb meelehärmi see, et asjale üritati päevapoliitilist värvingut anda ja avalikkust ning töötajaidki sellega segadusse ajada. Tänaseks on siiski kõik mis kavandatud oli ellu viidud ning käib igapäevane töö. Eesmärgid on kõrged, väljakutse suur, aga kuna töötajad on väga head ja motivatsioon senisest parem, loodame hakkama saada.

• Milline on RMK viimase aja suurim töövõit?

Kuna RMK tegutsemisvaldkondade ring on lai, on ühte töövõitu keeruline välja tuua. Mida tuleb praktiliselt kogu 10 tegevusaasta osas taunida, on ebapiisavas mahus tehtud metsahooldustööde maht, mille põhjuseks on sageli olnud tööjõu puudus. Tänavune aasta märksõnaks on olnud kvalifitseeritud tööjõu metsa tagasi toomine. Selleks oleme tõstnud töötasusid, saatnud inimesi koolitustele, aktiivselt propageerinud metsas töötamise võimalusi. Praegu võib öelda, et tööjõu puuduse üle kurta ei saa ning äratehtud tööde mahud on jõudsasti kasvanud.

• Kas Te näete Eesti metsades potensiaali tootearenduseks, s.t mitte palgi ja paberipuu müümiseks, vaid puidu ja muude metsasaaduste vääristamiseks?

Palgi väärindamine käib juba täna Eestis täie hooga ning kvaliteetset ehitus- ja mööblitööstuse toorainet toodetakse ka imporditud puidust. Paberipuu osas on olukord keerulisem, kuna see nõuab suurusjärgu võrra suuremaid investeeringuid, ning sellise riski võtmine ei ole kellelegi siiani jõukohane olnud. Kindlasti näen võimalusi energiatootmise laiendamiseks, samuti puidukeemia võimaluste paremaks ärakasutamiseks. Esimesed sellealased algatused on tehtud, seda suures osas riigi abita. Näen võimalusi riigi senisest aktiivsemaks sekkumiseks nendes valdkondades ning ka RMK osa selles.

• Kas vastab tõele, et järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud 600 miljonit, mis võetakse RMKst välja, st seda raha pole võimalik riigimetsa tagasi investeerida. Kuidas Teie meelest mõjutab RMKd planeeritav raha väljavõtmine?

Riigieelarves on 2009. aastaks planeeritud omanikutuluna RMK-st välja võtta 680 miljonit krooni, sellest 450 miljonit varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt, ülejäänu jooksva aasta kasumist. RMK järgmise nelja aasta investeeringute kava on koostatud selliselt, et saadakse hakkama jooksva kasumiga, arvestatud on ka osa tulu riigieelarvesse kandmine. Juhul kui RMK-le pandaks juurde uusi või täiendavaid kohustusi, tuleks sellega koos läbi vaadata ka riigieelarvesse kantavad summad, ning oleks ilmselt põhjendatud ka nende vähendamine.

• Kas RMK teeb või on juba teinud midagi, et organisatsiooni sisemiselt "roheliseks" muuta?

RMK hoiab juba 2002. aastast keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14 001 ja FSC metsasertifikaate. Mõlema sertifikaadi olemasolu eeldab pidevat keskkonnamõju jälgimist ning negatiivse mõju vähendamist. Usun, et organistsiooni sisemist rohelust näitab eelkõige see, et igal aastal kokku lepitavad uued nõuded kasutatavale metsatehnikale, kontoriinventarile või muule taolisele tulevad algatustena organisatsiooni seest.

• Milline on RMK sotsiaalse vastutuse poliitika?

Täna peab tunnistama, et sotsiaalsete põhimõtete loetelu ei ole RMK-s kokku lepitud, sellekohane tegevus on arengukavaga pandud 2009. aastale. Küll kehtivad ka RMK-s jätkuvalt rahvusvahelises käibes olevad nõuded keskkonnahoidlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt tasakaalustatud metsamajandamisele. Sotsiaalsena peame eelkõige silmas võimalikult mitmekesiste metsaga seotud hüvede kättesaadavaks muutmist elanikkonnale.

• RMK propageerib puhkust riigimetsas. Kas olete ka ise metsapuhkustel käija?

Lisaks tööga seotud kohustustele käin kindlasti vähemalt korra nädalas metsas ka vabal ajal. Suusa-, jalgratta- või jooksusport on selleks põhilisimad põhjused, aga ka matkarajal jalutamine. Tunnistan küll, et käimisest rohkem motiveerib mind kohale jõudmine, mistõttu jäävad viidad-märgid sageli minu poolt tähelepanuta ja otsin pigem oma rada, kui käin teiste tallatut mööda.

• Mida inimesed viimasel ajal rohkem eelistavad: aktiivset metsapuhkust, marjul-seenel käimist või pigem RMK lõkkeplatsidel lõõgastumist?

Hea on tõdeda, et iga küsimuses loetletud metsa kasutamise viisile on oma klientuur ja kõikide nende osas võib märgata kasutuse suurenemist. Riigimetsas kehtiv igaüheõigus, samuti ettevalmistatud rajad ja lõkkekohad toovad inimesi pidevalt metsa juurde, ja see on ainult hea. Kinokülastajate arvu me veel ei löö, aga kaugel see enam ka ei ole.

• Kas Teil on ka mõni isiklik keskkonda säästev harjumus?

Pean igakevadist metsaistutust väga oluliseks. Hea meel on, et seda peavad oluliseks ka tuhanded vabatahtlikud, kes riigimetsas iga aasta talgute korras istutamas käivad. Igapäevastest tegevustest, nii nagu ilmselt paljud, tuleb esimesena meelda prügi sorteerimine. Ka näiteks toidupoes käin oma võrguga ja ei ole nõus arutult kilekotte jm pakendeid tarbima.

Vastas: Aigar Kallas, RMK juhatuse esimees

Sarnased artiklid