Laiskust on kahte liiki. Kui öeldakse, et „laiskus on edasiviiv jõud“, siis mõeldakse sellist laiskust, mis paneb inimest mõtlema ja asju efektiivsemalt korraldama. Ajajuhtimise kontekstis võiks tuua näite, et kui ma ei viitsi Exelis iga kord andmete muutudes summasid ümber arvutada, siis ma loon endale valemi. Pusin alguses natuke rohkem, aga pärast hoian aega kokku. Nimetame seda positiivseks laiskuseks. On aga olemas ka negatiivne laiskus, mis ei too kaasa paremini tegemise soovi, vaid mis jätab asjad tegemata. Negatiivse laiskuse puhul lükkad kohustusi lõputult edasi (koristan hiljem) või jätad üldse ära (täna trenni ei jõuagi). Meis kõigis on pisut seda negatiivset laiskust, mis kevadväsimusega koostöös võib liiga palju meie elu mõjutada. Kuidas siis võidelda laiskusega?

Esimene soovitus on kuulata energilist muusikat! Erinevad uuringud on näidanud, et õige muusikavalik loob meeleolu, aitab tudengeid õpingutel, parendab mälu, tõstab serotoniini (nn „õnnehormoon“) taset ja on kõikvõimalikul moel kasulik. Ehk kõige paremini tunneme energilise muusika mõju sportimisel, kus terve aeroobika spordiharu on üles ehitatud muusika saatel rütmivõimlemise baasil. Seetõttu on mõistlik laiskuse ilmingute esinemisel valida kuulamiseks mõni rütmikam lemmikmuusika ja ka tüütud ning muidu igavad kohustused (näiteks koristamine) valmivad lenneldes.

Teine võimalus on kaasata enda tegemistesse ümbritsevaid inimesi. Näiteks trenniskäimise motivatsiooni tõstmiseks aitab, kui leppida kokku ühine trenn sõbraga. Jah, enne kodust väljumist võib ikka tunduda, et „kohe kuidagi ei viitsi täna ennast trenni vedada“, aga sõbrale antud lubadus võib olla see viimane oluline piisk, mis aitab end siiski kokku võtta. Sama kehtib ka tööalastes tegevustes. Räägi sõbrale või heale kolleegile oma eesmärkidest ja plaanidest. Isegi kui keegi ei tule sind kontrollima, on sul endal kuklas kogu aeg meeles, et ka teised teavad sinu lubadustest ning me ei taha ju endast halba muljet jätta. See soovitus võib küll tunduda imelik, sest me ei tee ju asju teiste pärast. Ometi, kui selline motivatsioonifaktor toimib, siis miks mitte proovida?

Järgmine soovitus on mitte asju liiga keeruliseks ajada. Üks levinumaid venitamise õigustusi on „õige aja“ ootamine. „Täna pole selleks parim aeg“, „järgmisel nädalal on mul rohkem vaba aega“, „see vajab rohkem pingutust, kui ma praegusel hetkel võimeline olen“ – need on kõik tihti lihtsalt otsitud põhjused tegevuste edasilükkamiseks. Hea oleks endale meenutada, et kunagi ei tule perfektset aega, kunagi ei ole „aega piisavalt“ ja tulevik tundub alati selgem ja lihtsam kui olevik. Seetõttu ei ole mõistlik ajada alati taga perfektsust, vaid kuskilt pihta hakata. Näiteks, kui ma õpin kitarri mängima ja käin mõnda asjatundjat kuulamas, siis kaob kitarrimängu isu täitsa ära. Miks? Sest proff mängib minuga võrreldes tuhat korda paremini ja ma ei suuda nagunii samale tasemele jõuda. Ometi tuleks just nüüd loobuda perfektsuse soovist, vaid lihtsalt harjutada ja mängida enda tasemel. Regulaarselt arenedes jõuad varsti uuele tasemele ning leiad endas motivatsiooni ja ressurssi asju veelgi paremini teha. Sarnane lähenemine kehtib nii sportimisel, tööl kui ka hobide juures.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta