Pokumaal kogunenud Kagu-Eesti omavalitsuste ja kogukonna esindajad ning ametnikud keskkonna- ja rahandusministeeriumist arutasid, millised on põletavamad probleemid metsanduses ja jäätmemajanduses.

Kagu-Eesti keskkonnaseminaril tõdeti, et  kohalike valmisolekut jäätmeid sorteerida pärsib konteinerite vähesus kodukohas. Samuti leiti, et tootjad peavad võtma senisest tunduvalt suurema vastutuse.

„Laias laastus on jäätmeteemad igas Eestimaa nurgas sarnased ning taanduvad liigiti kogumisele, õigemini sellele, miks seda siiamaani ei tehta. Kui linnades on inimestel võimalus oma jäätmeid kodu lähedal ära anda, siis väiksemates kohtades on siiamaani tervete kortermajade peale vaid üks – segaolmejäätmete konteiner. Teisalt nähti täna selgelt ka tootjavastutuse olulisust,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Tootjate vastutuse all peetakse silmas seda, et tootjad peavad pöörama senisest suuremat tähelepanu toodete disainile, sealhulgas pakendite disainile. „Seda selleks, et ei pakendataks üle ning pakend oleks ringlusesse võetav,“ selgitas Heinma.

Tootjavastutuse suurendamine on ka teema, mida arendatakse edasi neljapäeval toimuvatel loometalgutel.

Ametnike välitööde keskkonnaseminaril keskenduti  jäätmemajanduse kõrval ka  Eesti metsandusele. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp selgitas kohalike omavalitsuste võimalusi rohevööndite planeerimisel ja metsatööde kavandamisel. Järgmise kümnendi metsanduse arengukavas saavad nii omavalitsused, kui kohalik rahvas kaasa rääkida aruteludes osalevate esindusorganisatsioonide kaudu.

Kagu- Eesti tuntud matkakorraldaja ja kaasamisekspert Levo Tohva tundis muret selle pärast, miks kaasatakse raiete planeerimisse vähe teadlasi. Ta tõi näiteks värskelt riigimetsas tehtud raie Kiidjärve kuklaste õpperaja lähedal, mis vähendas sipelgapesi.

RMK peametsaülem Andres Sepp rääkis oma ettekandes sellest, kuidas RMK-l on 853 avaliku huviga ala, kuhu raieid planeerides tehakse alati tutvustavaid koosolekuid. RMK on alustanud nendes piirkondades pikaajaliste metsamajandamiskavade väljatöötamist, praegu on valmis Haapsalu ja Viimsi kava. RMK-l on äsja valminud ka metsatööde kaardirakendus, kus kõik riigimetsas toimuvad tööd on huvilistele nähtavaks tehtud.

Päeva praktilises osas tutvustas Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo, kuidas rakendatakse püsimetsanduse põhimõtteid Pokumaa metsade majandamisel. Tegemist on omamoodi katsepolügooniga, kus püsimetsanduse tulemused on näha kümne aasta pärast.

Keskkonnaseminari lõpetas Eesti metsanduse suurimate probleemide väljasõelumine, millest olulisimaks hääletati metsa ja metsandusega seonduva vähene tundmine. Seda teemat arutatakse ametnike välitööde loometalgutel juba sel neljapäeval ja reedel.

Ametnike välitööd toovad ühise laua taha Kagu-Eesti kohalikud omavalitsused ja eestvedajad ning ministeeriumid ja riigiametid. Välitööde programmi käigus räägitakse läbi vastastikused ootused ja võimalused Kagu-Eesti arengueelduste parandamiseks paljudes erinevates valdkondades.

Välitöödel otsitakse väga konkreetseid lahendusi, mida oleks võimalik peatselt rakendada. Samuti on kavas välitööde tulemusi kasutada sisendina riiklike, maakondlike ja kohalike arengudokumentide ja tegevuskavade jaoks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta