Roheline eluviis on oma olemuselt tänapäeva ühiskonnas küllaltki radikaalne. Inimesed on aheldatud oma töökohtadele, sest nad peavad elatist teenima ja lõõgastuseks või enda premeerimiseks minnakse asju ostma. Globaliseerumise tõttu on riideesemed nii odavad, et neid saab kõhklematult osta. Meile ei räägita, et tegelikult on sellise odava riideeseme hind väga kõrge: nii keskkonnale, kaasinimestele kui südametunnistusele.

Näiteks rohkete kemikaalidega ja vee kuluga USA-s kasvatatud puuvill transporditakse Hiinasse, kus inimesed (tihti lapsed ja naised) töötavad sisuliselt „kopikate eest“, ilma normaalsete töötingimusteta ja õigusteta, et toota riideid, mis on eurooplastele ja ameeriklastele nii hinna kui välimuse poolest sobivad. Sellise rõiva teekond poest prügimäele on hirmuäratavalt lühike. Inimeste teavitamine riiete säärasest elutsüklist tooks ehk juurde nii mõnegi keskkonnateadliku tarbija.

Poole asjadest, mida me ostame, moodustavad riideesemed. Igal aastal viskame ära keskmiselt 30kg riideid, millest enamus lõpetab prügimäel. Kui kõik inimesed USAs otsustaksid oma riided ära anda, ei leiduks seal nii palju inimesi, kes seda kogust vastu võtta suudaksid. Meie poolt ostetud riiete hulk vastab hinnanguliselt ühele tonnile CO2 aastas – see on peaaegu pool kogusest, mida emiteerib diiselkütusel sõitev auto! Seda kogust on võimalik oluliselt vähendada: eelistades kvaliteetseid ja vastupidavaid rõivaid, kasutatud riideid second hand poodidest ning enda riiete taaskasutamist (kas siis lastele mõeldud riieteks, kaltsuvaipadeks või taaskasutuskeskusse viies). Näiteks puuvilla ümbertöötlemisel säästetakse ühe kilogrammi puuvilla kohta 20000 liitrit vett.

Tekstiilitööstuses kulub 1 tonni riide tootmiseks 10 korda rohkem energiat kui sama koguse klaasi tootmiseks. Sellest hoolimata viivad inimesed ära rohkem taarat kui riideid. Kui me jätame villase ja puuvillase riide prügilasse kõdunema, toodavad need metaani – gaasi, mis on 23 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui seda on C02. Kangatööstustes tekib lisaks suurele energiakulule hulganisti kõikvõimalikke saasteaineid ja mürgist reovett. Polüestrit, mille tootmine on viimase 15 aasta jooksul kahekordistunud, tehakse naftast. Selle tootmisel lendub õhku mitmeid orgaanilisi ühendeid, tahkeid osakesi ja gaasilisi happeid (nt HCl), mis võib tekitada tõsiseid hingamisteede kahjustusi.

Saab teha paremaid valikuid, ostes pigem kvaliteetset, ökoloogiliselt kasvatatud toorainest tooteid või õiglase kaubanduse märgiga kaupa. Sel juhul ei sünni keskkonnale inimese valikust nii palju kahju ja sinu ostust saavad rõõmu ka teised (nt Fairtrade võrgustiku raames). Mitmed inimesed on oma elus otsustanud teha suuri samme või osaleda eksperimentides, näiteks lubades, et ei osta aasta (või lühema perioodi sees) endale ühtegi uut riideeset. Samas ei tähenda see, et peaks käima vaid kaltsudes. Kasutades riietevalikul veidi rohkem oma mõistust ja riidekapi kallal veidi kujutlusvõimet, saad vähendada enda tarbimist ning pikendada oma riiete eluiga.

Ostes oma riideid taaskasutuspoodidest on võimalik kõige rohkem süsihappegaasi hulka piirata, kuid on ka teisi variante:

- osta vähem, kuid kvaliteetsemaid riideid;

- laenuta kleit/ülikond ühekordseteks sündmusteks (banketid, peod, pulmad);

- muuda olemasolevaid riideid, tehes neid ümber või lisades aksessuaare (satse, pitsi, vöösid, shibori tehnikat jne);

- kogu vanad T-särgid kokku ja koo kaltsuvaibaks, õmble lasteriieteks või mänguasjadeks;

- osta või vaheta kasutatud või ümbertöödeldud riideid moetäikadelt;

- vii riided, mida sa ei kanna Uus- või Taaskasutuskeskusse või mõnda kaltsukasse;

- osta kasutatud beebiriideid või laena sugulastelt-tuttavatelt. See ei ole kasulik mitte ainult keskkonnale, vaid ka su lapsele, sest kasutatud lasteriietest on kahjulikud kemikaalid ammu maha pestud;

- uus popp liikumine on swishing – viis uuendada oma riidekappi kulutamata selleks sentigi. Korralda oma sõpradele, tuttavatele „riietevahetuspidu“, kus kõik võtavad kaasa mõne hilbu, mida nad ise ei kanna, et seda mõne teise riideeseme vastu vahetada. Ka internetikeskkonnas toimub kasutatud (disaini-) riiete ost-müük-vahetus;

- õpi riideid õmblema, siis saad valida materjali, lõike ja kahtlemata ei viska sa enda tehtud riideid nii kergesti minema. Ka kasvõi natuke „rohelisema“ kanga kasutamine tasub ära, nt poolsünteetilised-poollooduslikud kangad;

- vaata riideid ostes eseme hooldusjuhendit – kui see nõuab keemilist puhastust või kuuma temperatuuriga pesemist, pole tegemist keskkonnasõbraliku tootega.