Astronoom ja ettevõtja Raivo Hein räägib sellest, kuidas keerulistel aegadel stressiga paremini toime tulla. Praeguses Eestis on stress justkui igapäevaelu normaalne osa. Kuid kas tegelikult ikka on normaalne, kui stress võtab võimust ja positiivsus elust järk-järgult kaob? Kas on ehk võimalik oma unistustele vastu astuda ka nii, et kannatada ei saaks tervis, perekond ega muud olulised asjad elus? Raivo on enda jaoks leidnud mõjuvõimsa relva stressi maandamiseks, milleks on tema suur hobi astronoomia. Suur osa vabast ajast kulubki Raivol oma observatooriumis tähtede pildistamisele. Peale selle on Raivol veel varuks paar võimsat teooriat, mida igapäeva ellu üle kandes võib peagi avastada, et unistuste poole püüdlemine on võimalik ka stressivabalt, protsessi nautides.

Raske on olla kogu aeg positiivne

Kerge on öelda, et mõtle positiivselt ja kõik sujub hästi. Palju keerulisem on aga päriselt selle järgi toimida. Ausalt öeldes on väga keeruline olla kogu aeg positiivne. Eriti on see keeruline praegu, kus inimeste muremõtted keerlevad probleemi ümber, milleks on raha. Tundub, et raha on meie riigis põhiline stressiallikas. Paljud inimesed elavad päev päeva järel hirmus kaotada töö või ohus minna pankrotti. Tekkinud on pikad järjekorrad töö leidmisel. Lisaks on paljudele tuttav olukord, kus tööjuures kisub nii pingeliseks, et ühel hetkel ei tahetagi sinna enam ilmuda. See kõik tekitab palju muret ja probleeme. Nii on ka täiesti mõistetav, et püüdlus jääda kõige selle keskel positiivseks on tõepoolest raske. Inimestel tekib säärastes olukordades pigem loomulik kaitsehoiak, milleks on stress. Siinkohal on oluline mõista, et stress ei ole üdini negatiivne nähtus, vaid on tihtipeale lausa vajalik, et inimene nii-öelda maapeale tagasi tuua. Raskeks läheb aga olukord siis, kui stress väljub kontrolli alt ning muutub haiguslikuks. See juhtub, kui ei suudeta enam ise oma probleemidega toime tulla ega osata neid lahendada.

Toimetulek stressiga

Olen katsetanud mitmeid variante, kuidas stressiga paremini hakkama saada. Minu kogemused näitavad, et keerulistes olukordades on palju abi paarist lihtsast teooriast, mis aitavad pingelistel aegadel positiivset mõtlemist säilitada ning stressiga toime tulla. Julgen neid teooriaid ka kõikidele teistele soovitada, sest minu puhul on need igati häid tulemusi andnud. Muuseas, positiivselt mõeldes ning läbimõeldult tegutsedes olen tasapisi jõudmas oma suure unistuse täitumiseni, milleks on lend kosmosesse!

1. variant: elada üks päev korraga

Ela üks päev korraga, ela tänases, sest ega meist keegi täpselt ei tea, mis homne toob. Eriti peaks seda mõtteviisi kasutama tööstressi puhul, mis paljuski tuleneb sellest, et päevast päeva oodatakse sinult vaid parimaid tulemusi. Tekib olukord, kus kõik asjad kasvaks kui üle pea. Siinkohal olen tuginenud Dale Garnegie teooriale, mis ütleb, et las homne päev muretseb enda eest. Loomulikult päris ilma mureta siiski homse ees olla ei saa ega tasu, kuid siiki arvan, et see on üks hea võimalus stressiga toimetulekuks. Tegelikult jõuame aga taas sinna välja, et öelda on lihtne, toimida nii aga üpris keeruline. Tüüpiline on, et kui sul üks asi laheneb, on peagi uus probleem tekkimas.

Elada üks päev korraga on küll raske, kuid arvan, et seda üritama siiski peaks. Seda vaadet toetab kenasti eelmainitud Garnegie teooria üks osa, mille järgi mees ratastoolis on tihtipeale palju õnnelikum kui mees jalgadel. Miks? Nüüd, kui jalgadeta mehe elu on kardinaalselt muutunud, oskab ta tunda rõõmu hetkedest, tänasest päevast ning sellest, et ta üldse elab. Ratastoolis mees elab üks päev korraga. Ehk oleks ka meil Eestis aeg hakata rohkem rõõmu tundma hetkedest, mida tänane päev pakub, selle asemel et pidevalt kurta, kui kehvasti kõik on. Võib-olla aitab siinkohal pisut üks väärt mõte: „Arvasin, et olen õnnetu, kuni kohtasin meest, kellel polnud jalgu!“

2. variant: mis on halvim, mis juhtuda võib

Selleks, et stressist üle olla, tuleks enda jaoks luua stsenaariumid. Siinkohal peaks inimene mõtlema, mis on kõige halvem, mis minuga juhtuda võib. Tähtis on mõelda küll positiivselt, kuid samas olla valmis ka kõige hullemaks. Selle teooria kohaselt on vaja mõelda, mis saab siis, kui kõige halvem, mis juhtuda võib, on ühel hetkel reaalselt käes. Kindlasti on lood on halvad siis, kui ei suudeta omal jõul põhjast välja rabeleda. Nii võib see kõige hullemal juhul lausa enesetapuni välja viia. See on muidugi kõige äärmuslikum võimalus, mis juhtub siis, kui stressiga toime ei tulda. Eestis paraku on see veel siiski igapäevane stressi tulemus, nagu näha. Selleks, et kõige mustemat varianti ära hoida, tuleks kindlasti abi otsida mujalt kui vaid iseenda mõtetest. Olgu selleks abiks siis kas finants- või perekonnanõustamine või psühholoog, kuidas kellelegi.

Esmapilgul ehk tundub, et need kirjeldatud kaks teooriat välistavad üksteist. Minu arusaam on, et tuleb leida tasakaal või kesktee kahe teooria vahel. Garnegie teooria elada üks päev korraga annab kindlasti head efekti ning kui osata see siduda mõttega, kuidas tulla välja august, kuhu kukkunud olen, võib efekt veel suurepärasem olla.

3. variant: tõenäosusteooria

Paljudel inimestel on pidevalt hirm millegi ees - küll ei ole julgust lennukiga sõita, küll kardetakse tööst ilma jääda. Nii mõnedki elavad pidevas hirmus homse ees, nähes kõike väga mustades toonides. Siin aitaks ehk paljuski tõenäosusteooria kasutamine ehk siis matemaatiline arvutamine, kui suur on võimalus, et just minuga midagi juhtub. Tõenäosusteooriat  kasutades võime põhimõtteliselt välja arvutada, kui suur on võimalus, et homme kaotan töö või naine jätab mu maha. Seda teooriat kasutavad paljud ettevõttedki oma igapäevatöös. Heaks näiteks siinkohal on kindlustuskompaniid, mis tegelevad pidevalt tõenäosuste väljaarvutamise ning ohtude hindamisega.

Tõenäosuse väljaselgitamine annab teatud tugipunkti, millele toetuda. See annab juurde julgust tahet ning kindlustunnet. Nii võiks näiteks liikluõnnetuste kartja välja arvutada, kui suur on võimalus, et just tema aasta jooksul liiklusõnnetusse satub. Teades, et 100 autost 4 satub aasta jooksul õnnetusse, siis kui suur on võimalus, et tema selle nelja sees on? Ilmneb, et tõenäosus pole tegelikult kuigi suur. Pigem on hirm õnnetuste ees puhutud suuremaks, kui see tegelikult väärt on. See toob aga endaga kaasa stressi tekke, mida saaks tegelikult paljuski ära hoia. Samuti on paljudel inimestel hirm lennusõidu ees. Siinkohal tuleb aga arvutatav suhtarv veel väiksem kui autoõnnetuste puhul, mistõttu paaniline hirm lendamise ees on veel vähem põhjendatud. Seega näeme, et tõenäosusteooriat saab efektiivselt kasutada stressiga võitlemisel, sest on ju stress tihtipeale alguse saanud just pidevast hirmutundest. Tõenäosusteooria on hirmu peletamisel väga võimas relv, mistõttu soovitan seda kindlasti katsetada.

Sammud, mida tuleks astuda

Kõike eelnevat lühidalt kokkuvõttes on minu mõte stressiga toimetulekul järgmine:

1) Sõnasta oma peas keerlev probleem!
2) Arvuta välja, kui suur on tõenäosus, et selle probleemi tulemusel ka tegelikult midagi halba juhtub!
3) Kui probleem on reaalselt käes, mängi enda jaoks läbi kõige hullem stsenaarium, mis edasi juhtuda võib!
4) Mõtle, mida teha saaksid, et kõige hullemat ära hoida!
5) Hakka ennast august, kuhu kukkusid, välja aitama. Kui üksi ei saa, leia endale keegi appi!

Suutes need sammud enda jaoks läbi mängida, oled juba poolel teel, et stressiga toime tulla!

Unistuste poole püüdlemine olgu nauditav protsess

Paraku on elu Eestis siiski veel üsna stressi tekitav. Olgu mureks siis tööpuudus, laenude tagasimaksmine, keerulised peresuhted või kuhjunud trots riigi valitsemise vastu. Stress tekitab kurnatust, abitustunnet ning närvilisust, millest iga hinna eest üritatakse küll lahti rabeleda, kuid mis võib arvatust palju keerulisemaks osutuda. Ometi võiksime Eestis püüelda selle poole, et unistusteni jõudmine oleks siiski nauditav protsess, mitte üks vihaleajav kadalipp.

Nii nagu erinevad üksteisest stressi põhjustajad, erineb ka inimeste võime tulla toime stressiga. Mõnikord aitab hästi see, kui pakid kokku oma asjad ja sõidad linnast ära maale puhkama. Teinekord jällegi aitab hästi oma hobi(de)ga tegelemine. Kindlasti võiks aga omal nahal järgi proovida eelnenud loos kirjeldatud teooriad, et stressi paremini kontrolli all hoida. Tänu nendele teooriatele olen ise suutnud stressiga kenasti toime tulla ning oma unistustele positiivselt vastu astuda. Ilma naljata, olen juba poolel teel kosmosesse!

Allikas: Teeme Ära Minu Eesti koduleht

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta