Toitumisspetsialist ja sportliku eluviisi propageerija Kätrini
unistuseks on “tugitoolispordi ja tugitoolikultuuri” asendamine
tervisliku liikumisega. Samuti loodab Kätrin rahvaspordiürituste
organisaatorite, ettevõtjate ja riigi toele inimeste tervise
arendamisel. 

Vaba aja veetmiseks on viimaste aastate jooksul lisandunud mitmeid võimalusi, kuid siiski on suurem osa ahvatlusi pigem istuva iseloomuga, näiteks kinod, teatrid, klubid, arvuti- ja lauamängud. Kui mõelda, millega sisustatakse oma õhtud, siis jääb mulje, et oluliselt enam on neid inimesi, kes valivad kino või kohviku, selle asemel et värskes õhus tervisekõndi harrastada. Samas on meil juba olemas väga hea ja kätte saadav spordirajatiste võrk, aga neid tuleks enam kasutada. Üks oluline mõjutaja siinjuures on kindlasti hind, sest ühekordne spordiklubikülastus kipub vähemalt Tallinnas olema kulukam kui kino või teater ja kindlasti kulukam uuest mängust, mida suurema seltskonnaga koos mängida.

Kadunud on harjumus regulaarselt ennast liigutada. Mäletan, kuidas lapsepõlves isa käis mitu korda nädalas sõpradega korvpalli mängimas, samuti jalgsi tööl ning nädalavahetused veetsime ikka värskes õhus, kas siis vanavanemate juures aias või mujal looduses. Praegu on vaid väga väike osa inimestest suutelised ennast õhtul kodust välja venitama, et veidi ENDA tervisele aega pühendada!!? Levinuim  vabandus on see, et aega ei ole. Samas selgub järgmisel päeval, et samal inimesel leidus lahedalt aega, et õhtused reality show’d ära vaadata ning jätkuks veel lehelugemise taustaks mingi filmi jälgida, kuid selle filmi sisu väga ei mäletata.

Aga mis edasi? Need lapsevanemad, kes praegu õhtud kodus televiisori või arvuti taga veedavad, on ju parimad eeskujud ka järgmisele põlvkonnale. Kust siis üldse on loota paranemist, kui ise nii jätkame? Analüütikud on arvamusel, et hoolimata Eesti arvestatavast arengust viimasel aastakümnel võib just rahvastiku tervis olla see, mis arengule piirid paneb. 

Positiivne on see, et rahvaspordiüritustel osalejate arv on iga aastaga tasapisi tõusnud, kuid liiga paljude osalejate jaoks on tegemist ühekordse pingutusega, millele ei eelne ega järgne regulaarset treeningut. Sellisel kujul on aga nende ürituste tegelik kasu tervisele küsitav. Rahvaspordiüritustest on saanud reklaamüritused ühele või teisele suurfirmale, kuid tagaplaanile on jäänud nende tulemuslikkus rahvastiku tervisekäitumise mõjutajana. Pikemas perspektiivis jääb selliste ürituste positiivne mõju tervisekäitumise kujundamisel marginaalseks, kuna nad ei suuna inimesi regulaarselt liikumisharrastusega tegelema. Seda suunavat eesmärki täidavad praegu korraldatavatest üritustest vaid üksikud. Positiivse näitena saab siin välja tuua “Käi Jala! Tervisekõnd” liikumisüritust, mille osalejad tõdesid pärast  nelja nädala pikkust võistlusperioodi, et see muutis nende liikumisharjumusi. Näiteks ei käidud enam 0,5 km kaugusel asuvast kauplusest lõunasööki toomas autoga, vaid seda tehti edaspidigi jalgsi.

Rõhk tuleb panna selliste vaba aja veetmise võimaluste arendamisele, mis kujundavad regulaarset liikumisharrastuse soovi. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata ka juba loodud liikumisvõimaluste tutvustamisele – on ju Eestis korda tehtud arvukalt matka- ja tervisespordiradu, spordihooneid, kuid info nende paiknemise ja tegelike võimaluste kohta on lünklik. Teavitustööga küll tegeletakse järjepidevalt, kuid terviseteemaliste kampaaniate sõnum on tihti laialivalguv. Kampaaniate rõhuasetus on massidele, mitte tegelikule sihtrühmale, kellele see sõnum kohale peaks jõudma. Nii kipubki sõnum jõudma vaid nendeni, kes seda infot ise otsivad, mitte aga nendeni, kellel tegelikult muutust oleks vaja.

Minu unistustest:

Inimesed on saavad aru, et vastutus oma tervise eest on tõsine väljakutse!

Esmatähtis on kindlasti indiviidi tasemel selgitustöö saamaks aru, et regulaarne liikumine ning aktiivne vaba aja veetmine ei tähenda vaid jõusaalis pildituks higistamist, vaid võib kujutada endast ka rahulikku, kõigile jõukohast jalutuskäiku. Tuleks meelde tuletada, et auto ei ole ainus liikumisvahend, ning alustada võiks sellest, et kujundame omale täieliku arusaama sellest, kui palju me üldse igapäevaselt liigume.

Riigi poolt on sisuka vaba aja veetmise võimalused enam kommunikeeritud ning suunatud!   

Ennekõike tuleb aru saada, millised tervislikud võimalused vaba aja veetmiseks meil juba olemas on ning see info inimestele kättesaadavaks teha. Maakondades on jõudsalt arendatud erinevaid rahvaspordivõimalusi, ehitatud spordihooneid jms. Info nende kasutusvõimaluste kohta on muudetud paremini kättesaadavaks.

Koostöö!

Arenema peab koostöö erinevate rahvaspordiürituste korraldajate vahel. Eesmärk on ju neil ühine – suunata inimesed aktiivselt liikuma. Lisaks peab arenema nende koostöö ärisektori ja kolmanda sektoriga. Rahvaspordiüritused on oma olemuselt suunatud rohkem inimeste liikumisharrastuse kujundamisele, mitte ühekordsele võistluselamusele.

Ettevõtjatel on suurem huvi toetada töötajaskonna tervisekäitumisharjumusi!          

Ideaalis võiks kõik inimesed sisustada vaba aja aktiivselt liikudes, ükskõik, kas spordiklubides või matkaradadel. Paljud tööandjad on regulaarse treenimise vajalikkusest aru saanud ning toetavad töötajate treeninguvõimalusi. Samas on riiklik maksusüsteem praegu väga karm ning otsekui karistab neid ettevõtteid suhteliselt karmide maksudega, mis kaasnevad töötajatele spordiklubides käimise kompenseerimisega.
 

Absurdsed lood, mis peaks muutuma

Teoorias on paljudele tuttav info regulaarse liikumise vajalikkusest, kuid reaalselt ei tehta midagi selleks, et kas või minimaalsel tasemel liikuda. Inimesed püüavad vastutust veeretada endalt ära, ei taheta ise pingutada selleks, et olla terve, rääkimata heast füüsilisest vormist. 

Naeruväärne on olukord, kus väsimuse, stressi, ainevahetushäirete, ülekaalu jms korral otsitakse esimeses järjekorras abi ravimitest, mitte ei parandata oma liikumisaktiivsust. Seda iseloomustab hästi ka statistika – vaid 10% elanikest kuuluvad mõnda spordiklubisse ning ainult 27% rahvastikust liigub vähemalt 3 korda nädalas pool tundi, mis on minimaalne soovituslik aktiivsuse tase!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta