Balti riikide vee-ettevõtjaid vaevavad sarnased mured – näiteks kes peaks maksma sadevete ära juhtimise eest ning kes peaks kinni maksma veevargustest tingitud suured veekaod, selgus Lätis toimunud Balti riikide vee-ettevõtete liitude juhtide tippkohtumisel.

“Suurimad ühised probleemid kõnelevad sademeveest ja kliendi defineerimisest,“ rääkis kohtumisel osalenud Eesti Vee-Ettevõtjate Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. “Näiteks teema, et kes peaks maksma sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest?“ Tarkmehe sõnul on see teema Eestis veel täiesti lahendamata – praegu ei maksa vee-ettevõtetele sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest üldjuhul mitte keegi, ometi tuleb vee-ettevõtjal sellelt sadeveelt saastetasu maksta! Ning need summad ei ole üldse väikesed. „Leedukad arvavad, et sademevee majandamise eest peavad eelkõige vastutama teede omanikud/haldajad, sest sademevee süsteemide ehitamine on seotud teede ehitusega ja sademevee kvaliteet omakorda oleneb suuresti teede hooldusest,“ tõi Tarkmees lõunanaabritelt hea näite.

Teine, väga oluline ja päevakajaline teema on Tarkmehe sõnul kliendi definitsioon seadustes. „Eestis käib tugev seadusloome eesmärgiga anda absoluutselt igale korteriomanikule õigus liituda vee-ettevõttega,“ rääkis Tarkmees. „Kuid siin on mitu ohtu. Võtame näiteks Leedu, kus täna on vee-ettevõtja kliendiks iga korteriomanik eraldi, arveldatakse korteripõhiselt. Probleemid väljenduvad eelkõige suurtes veekadudes – esineb veevarguseid: manipuleeritakse vee-mõõtjatega, takistatakse sissepääsu korteritesse, veemõõtjaid on majasiseses süsteemis väga palju ja väikese tarbimismahu juures tekivad mõõtmisvead, pealegi ei kompenseeri majaelanikud korterites olevate vee-mõõtjate ja maja ühise veemõõtja vahelist puudujääki, hinnaregulaator ei luba aga majasiseseid veekadusid arvestada vee-ettevõtja kuludesse ning nii tulebki kahjum kanda vee-ettevõttel.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta